Juhtkiri: aeg mõelda ilmast

Päike. Foto: Caro/ScanPix

Suvi tähendab paljudele võimalust puhata rannas või suvilas tööst ja igapäevastest muredest. Harilikult kaasneb meie kandis kõige magusama puhkuste ajaga ka kuumus, mis ei anna rahu päeval ega öösel. Nii on ka viimastel nädalatel ja kui uskuda ilmateadet – mis tänapäeval on üpris täpne –, siis ootab kuumus meid ees järgmiselgi nädalal. Kuum ilm ei mõjuta ainult majandust ja põlluharimist, vaid ka inimest ja tema enesetunnet. Eriti rängalt mõjuvad sellised kuumalained südamehaigetele ja kõrge vererõhu käes kannatajatele, nii et siinkohal pole liigne manitseda inimesi ettevaatusele. Üritage mitte olla päikese käes selle aktiivsuse kõrghetkel ehk pärastlõunal, kandke kergeid ja naturaalsest materjalist rõivaid ning jooge kohvi ja gaseeritud jookide asemel vett või morssi. Siis elate selle organismile raske aja kergemini üle.

Eesti põllumehest on kahju, sest sel aastal on saak põua tõttu kindlasti väiksem, kui külvates loodeti. Samas pole Eesti kunagi hiilanud kliimatingimuste ja viljaka maa poolest. Eestlased on siin aastatuhandeid maad harinud, sest see on meie kodu. Arbuus ja melon siin ei kasva ning mitut saaki aastas nagu mustmullavööndis maa ei anna. Lood, kuidas Karl XII jalutuskepp Laiuse kirikuaias juured alla võttis, kuuluvad paraku muinasjutu ja ulme valda. Kuid eks põllumees tea meie tingimusi ja riske paremini. Teab, et Eesti suved on kord liiga põuased ja kord liiga vihmased. Teab ka seda, et saab loota vaid iseendale.

See ongi inimeste põhiline mure: kuidas teenida raha ja toita oma peret. Kliima ja muu sellise peale mõtlevad paraku vaid need, kes seda endale lubada võivad. Kunagi aastakümnete eest ilmus ühes huumoriajakirjas karikatuur, kuidas neeger kavatseb palmi maha raiuda. Tema juurde astub eurooplasest härrasmees ja hüüab, et ta seda ei teeks, sest puu kaitseb meid kliima soojenemise eest. Must mees vastab, et jah, aga ilma palmita ma toitu ei valmista.

Kliimamuutusest on saanud rikaste maade probleem. Sest vaestel on neid selletagi piisavalt: nälg, tööpuudus, kodusõjad, kuritegevus. Kui näiteks mõne India elaniku käest kliima kohta küsida, siis temale on tähtsam endal eluvaim sees hoida ning seepärast tahab ta, et sealsed vabrikud, mis paiskavad atmosfääri tohutul hulgal CO2, töös oleksid.

Kliimamuutusest on saanud rikaste maade probleem. Sest vaestel on neid selletagi piisavalt: nälg, tööpuudus, kodusõjad, kuritegevus.

Kliima soojenemine on üks tulevikustsenaariumeid, mille tagajärgi on lihtsam ennustada kui homset ilma. Veelgi tugevam rändesurve, löök põllumajanduse pihta, epideemiad, maailmamere veetaseme ja happelisuse tõus. Kliimas on võimalikud ka teised tulevikustsenaariumid, kuid need faktorid asuvad väljapool teaduse loogikat. Võib-olla ongi sellised kuumad päevad nagu praegu sobivad, et mõtiskleda ilmast ja sellest, milline see kunagi pärast meid välja hakkab nägema.