Sirbis 27. juulil:

Sirp 27.07

FOTO: Sirp

ANNELI PALO: Kas eestlane armastab metsa?

Praegust olukorda hinnates jääb mulje, et suur osa eestlastest armastab metsa pakutavaid hüvesid, kuid mitte metsa ennast.

Arutlusi metsade kasutusviisi ja määra üle kajastatakse meedias järjepanu, iga nädal toimub mõni teemakohane rahvaaktsioon, tehakse installatsioon, näitus või isegi lavastus. Eks ole iga täiskasvanud eestlane kunagi metsa sattunud, isegi kui peamiseks elamuseks jäi puugipaanika või eksimishirm. Professionaalsel tasandil osalevad vaidlustes nii ametnikud, ärimehed, teadlased kui ka vabaühenduste esindajad. Kõigil on oma kitsamad huvid peale ammu teada-tuntud tõdemuse, et kaks eestlast, kolm arvamust.

LINDA-MARI VÄLI: Eesti metsa abiks

Probleemseid teemasid on palju, aga olulisemana võib välja tuua üleraie ning lageraiepõhisuse, mis ongi teatavas mõttes kõigi teiste probleemide allikaks.

Lühikese tegutsemisaja jooksul tuntuks saanud kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) on sõltumatu rahvaliikumine, mis kasvas välja rahulolematusest Eesti metsanduspoliitikaga. EMA sünnipäevaks loetakse 16. XII 2016, mil rahvas avaldas keskkonnaministeeriumi ja hiljem riigikogu ees meelt kuuskede raievanuse langetamise ning kontrolli alt väljunud raietegevuse vastu. Liikumise mõjukust näitab asjaolu, et 2018. aasta jaanuarist on EMA metsahoolekogu Eesti esinduse sotsiaalkoja liige, EMA Facebooki grupis on ligi 7500 liiget, sh paljude huvigruppide esindajad üle Eesti, mitmed keskkonnaametnikud, riigikogu liikmed ja ka keskkonnaminister.

KAISA BERG: Kevadsuvine raierahu – kellele ja miks?

Kevadel tõusis päevakorda uudis, et mitmel pool raiutakse metsa lindude pesitsusajal ning seetõttu hävivad linnupesad ja linnupojad hukkuvad. Ornitoloogiaühing on teinud ettepaneku kehtestada kevadsuvisel ajal kolmekuuline raierahu kõigis metsades, et lasta lindudel pesitseda, kuid seni ei ole seda seadusega kehtestatud. RMK peab sellest vabatahtlikult kinni ning peatab riigimetsas kaheks kuuks – aprilli keskpaigast juuni keskpaigani – enamiku raietest. Suve alguses tuli ilmsiks, et kui riigimetsa kahe kuu vältel ei raiuta, siis vähendab see puidu pakkumist ning tõstab puidu hinda. Kõrgem puidu hind toob erametsades kaasa suurema raietegevuse lindude pesitsusajal. See tõstatab küsimuse, kas praegune kahekuuline raierahu riigimetsas täidab oma eesmärki või tasub seda seadusega laiendada kogu metsamaale.

KAAREL TARAND: Ametnik ja tema seitung

Linnade ja valdade infolehed elavad ja tegutsevad avaliku inforuumi reegliteta hämaralal.

Vaid üksikute eranditega annavad Eesti linna- ja vallavõimud elanikkonna informeerimiseks kohaliku võimu tegevusest välja trükitud ja tasuta levitatavaid infolehti. Kuigi need kogumahult täidavad vaid tillukese osa Eesti inforuumist (sh venekeelsest) ning ka omavalitsuste eelarvetes moodustab lehtede kulu vaid tühise kogusumma, jõuavad probleemid nende lehtedega tihtipeale vabasse ajakirjandusse, riigi haldusorganite vaatevälja ja menetlusse ning vaidluste lõppfaasis koormama ka riigi kohtuinstantse.

MERILIN KUKLAS: Tervist toetav linn

Kuidas Tallinna elukeskkond tervist toetaks? Tervislikus linnaruumis keskendutakse terviklikult inimese heaolule.

Ressursid ja küllus on üldjuhul suurlinna tunnusjooned. Linn pakub tervise edendamiseks rohkelt võimalusi, vahendeid ja teenuseid, mis on kergelt kättesaadavad, kuid siiski esineb linnas ka palju tervisele kahjulikke keskkonnamõjureid. Kõige enam soodustab linlik eluviis haigestumist mittenakkuslikesse haigustesse, aga need on suurel määral ennetatavad, sh keskkonnaga. Maailma Tervise Organisatsiooni hinnagul on tervis täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte vaid haiguse ja põduruse puudumine. Seega peab linna planeerimisel arvesse võtma linna kui elukeskkonna füüsilisi, vaimseid ja sotsiaalseid tervisemõjureid. Näiteks parkide ja rohealade lähedus ja kvaliteet suurendavad inimese füüsilist aktiivsust, pakuvad vaimset puhkust ning võimaldavad suhelda.

KRISTIAN TAAKSALU: Thermae linnahall

Andmekeskused võiksid keskkonda mõjutada, muuta linnaruumi mitmekesisemaks. Nende jääksoojusega saab luua põhjamaisesse kliimasse vajaliku avaliku hübriidruumi.

Digiseadmete kasutamisest on saanud igapäevaelu osa. Enamik kommunikatsioonist käib e-posti teel, teadmisi ammutame otsingumootorite kaudu ja tähtsaid eluhetki jagame sotsiaalvõrgustikes. Oleme lummatud virtuaalreaalsusest, teadvustamata selle füüsilist ruumi – andmepankasid. Andmekeskused on digimaailma hoiupangad, mis oma suletusega jäävad enamasti avalikkuse eest varju ja nende keskkonnamõju alahinnatakse. Nädala jooksul videotunde striimiv, s.t voogedastav nutitelefon kasutab kokku rohkem energiat kui uus külmkapp. Seega toodavad andmekeskused väga palju jääkenergiat.

Arvustamisel:

Kathleen Jamie esseekogu «Leiud»

Andra Teede luulekogu «Pikad mehed, pikad elud»

dokumentalistika eriprogramm «Aja peegeldused. Balti poeetiline dokumentaalfilm» Karlovy Vary filmifestivalili

festivali «Klaaspärlimäng» avakontsert «Klassika punk»

Shanghai Ooperimaja lavastus „Riskantne mäng“ VII Saaremaa Ooperipäevadel

lavastused «Mälutempel», «Pikse pill» ja «Tsaar Saltaan. Üleküpsenud muinasjutt»

näitus «Kogutud maalijad»

Maarja Pärtna intervjuu luuletaja Kathleen Jamiega

Airi Triisbergi intervjuu koreograafi ja kunstniku Riikka Theresa Innaneniga