Martti Puukko: skandaal sünnipäevakingiks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildimeenutus 1997. aasta suvest. Istuvad (vasakult) filmimees Miloš Forman, Václav Havel ja Martti Puukko.
Pildimeenutus 1997. aasta suvest. Istuvad (vasakult) filmimees Miloš Forman, Václav Havel ja Martti Puukko. Foto: Erakogu

Täna saab 75-aastaseks üks raudse eesriide murdjaist, tšehhi kirjanik ja publitsist, sametrevolutsiooni juht ning endine riigipea Václav Havel. Kolumnist Martti Puukko meenutab sünnipäevaloos lõbusamat sorti isiklikke kohtumisi selle suurmehega.
 

Tänavu kaalus Václav Havel Quadriga auhinna tagasiandmist. Nimelt seepärast, et auhinda välja andev Saksa organisatsioon kavatses tunnustada sama auavaldusega Venemaa peaministrit Vladimir Putinit. Olukord lahenes sel viisil, et Putin jäi vähemalt esialgu sakslaste demokraatiapreemiast ilma ning Havelil polnud tarvis loobuda enda omast.

Putini ja Haveli elulood ongi äärmiselt erinevad. Kui Putin ehitas oma karjääri süsteemi kasvandikuna, siis Havel sattus kohe Teise maailmasõja järel niinimetatud sotsialistliku süsteemi hammaste vahele, sest ta oli vana tuntud Praha kodanlastepere võsu (tema isa oli ärimees ja ema diplomaadi tütar – toim). 1948. aastal Tšehhoslovakkias võimu võtnud kommunistid sulgesid Haveli ja teiste temasarnaste ees näiteks ülikoolide uksed.

Täna 75. sünnipäeva tähistav Václav Havel oli Tšehhoslovakkias tagakiusatud näitekirjanik ning riigi tuntuim dissident, kes istus oma seisukohtade pärast vangis umbes viis aastat. 1989. aasta sametrevolutsioon tõstis Haveli esmalt Tšehhoslovakkia presidendiks. Seejärel, kui riik jagunes rahumeelselt Tšehhiks ja Slovakkiaks, sai Havelist Tšehhi Vabariigi esimene president.  

Olen kohtunud Haveliga mitu korda ning mulle on ta jäänud meelde eelkõige erakordselt hea jutuvestjana, kes ka presidendiametis olles unustas tihtipeale oma kõrge positsiooni. Ta võis innustunult rääkida oma presidendiaja esimesest visiidist USAsse.

Havel läks New Yorgis kohalikku baari õlut jooma. Kuna ta oli president, saatis teda turvamees. Havel käskis viimasel eemale hoida ning astus baarileti juurde. Kui ta oli mõnda ­aega istunud ja õlut mekkinud, tuli tema kõrvale noor ameeriklane, kes hakkas kohaliku kombe järgi Haveliga tutvust sobitama.

Üsna ruttu märkas ameeriklane, et tema vestluspartner räägib inglise keelt tugeva aktsendiga, ning küsis: «Kust sa pärit oled?» «Tšehhoslovakkiast,» vastas Havel. «Tšehhoslovakkiast, Tšehhoslovakkiast,» proovis mees harjutuseks hääldada võõrast nime, enne kui jätkas. «No ja mis tööd sa seal Tšehhoslovakkias siis teed ka?» «Olen riigi president,» vastas Havel. Mees puhkes nii pööraselt naerma, et oleks baaripukilt peaaegu maha kukkunud.

Kõige hullematest naerukrampidest toibudes patsutas ta Havelit ja ütles ikka veel naeru pugistades: «Selle vastusega teenisid sa just õlle.»

Kui tegin 1997. aastal dokumentaalfilmi Ameerikasse läinud tšehhi režissöörist Miloš Formanist, intervjueerisin Formanit ja Havelit koos. Kolm aastat vanem Forman tundis Havelit väga hästi juba 1940. aastate lõpus, kui mõlemad õppisid ühes Poděbrady internaatkoolis ja olid lisaks toakaaslased. Forman oli toavanem.

Kui mehed hakkasid innukalt kooliaega meenutama, unustas Havel oma presidendipositsiooni. Varem oli ta tuntud kui ahelsuitsetaja. Hiljuti oli tal eemaldatud osa vähist puretud kopsust. Operatsiooni järel oli ta sunnitud suitsetamisest loobuma. Forman küsis Havelilt, kas see pahandab teda, kui ta sigarit suitsetab, ja Havel vastas, et loomulikult pole tal midagi selle vastu. Kui Forman sigari süütas, siis Havel palus otsesõnu, et suitsu tema poole puhutaks. Tubakanälg oli kõva.

Havel rääkis ka õhtusöögist Valges Majas, kus ta oli olnud Clintonite külaline. Hillary soovil pidusöökidel ei suitsetatud. Kui Havel lõunasöögi järel küsis, kas ta tohib suitsetada, toodi vastumeelselt tema ette tuhatoos.
«Seejärel pommisid umbes pooled õhtusöögi külalistest minult suitsu,» meenutas Havel ja imestas üksiti ameeriklaste silmakirjalikkuse üle.

Forman rääkis seepeale loo Ida-­Euroopa režissöörist, kes külastas esmakordselt New Yorki. Kui ta Formani juurde jõudis, olevat ta imestunult rääkinud, kui palju on New Yorgis prostituute. Forman jällegi imestas, kuidas mehel on kõigest ühe taksosõidu jooksul lennujaamast Formani elukohta jõudnud tekkida niisugune järeldus.

Režissöör vastas, et peaaegu iga maja nurga juures olevat seisnud suitsetavate naiste kamp – mees pidas tavalisi kontoriametnikke prostituutideks.

Havel ja Forman meenutasid ühist kooliaega Poděbradys, näiteks seda, kuidas kulges Haveli elu esimene jalgrattasõit. Plaan oli teha väike tiir internaadi õuel, aga ta ei osanud ei pöörata ega peatuda. Nii sõitis ta väravast välja ja sõitis kukkumist peljates Nymburgi linna poole. Havel, kellel olid lühikesed jalad, sõtkus raevukalt pedaale, julgemata peatuda. Õpetaja sõitis talle mootorrattaga järele ning viimaks õnnestus tal «põgenik» kinni pidada.

Viimastel aegadel on Havel olnud taas oma kodumaa ajalehtede esikülgedel, ennekõike naissuhete tõttu. 49-aastane tšehhi kirjanik Irena Obermannová avaldas hiljuti «Tajná kniha» («Salajane raamat»), kus ta kirjeldab keerutades ja tiirutades oma suhet «suurima tšehhiga», ent ei maini Haveli nime.

Üsna pea pärast raamatu ilmumist kirjutasid Tšehhi lehed, et jutt on Havelist. Alguses Obermannová eitas, aga kui Havel teatas, et tal pole olnud Obermannovága suhet, siis naine solvus ja ütles ajalehtedele otse, et ta oli umbes aasta aega Haveli salaarmuke. Obermannová lisas, et mitmed tema majanaabrid olid liftis Havelit näinud.

On selge, et nüüd 75-aastaseks saav ja abielus Havel poleks endale sellist «sünnipäevakinki» soovinud. Mäletan, et lugesin üheksakümnendatel Tšehhi lehtedest Haveli hinnangut USA toonase presidendi seksiskandaalide kohta. Hinnang oli üldiselt soosiv, aga Havel tõdes, et Clinton ei oska naisi valida. Havel mõtles ilmselt seda, et tegemist on mõtet teha selliste naistega, kes ei räägi salasuhetest avalikult.
Kas nüüd on juhtunud nii, et vanaduspäevil on Haveli «mängusilm» teda petma hakanud?

Václav Havel
•    Sündis 5. oktoobril 1936 Prahas.
•    Tšehhi kirjanik ja poliitik. Oli Tšehhoslovakkia president aastail 1989–1992 ja Tšehhi Vabariigi president 1993–2003.
•    Poliitilistel põhjustel ei saanud omandada humanitaarharidust, majandusõpingud tehnikaülikoolis jäid pooleli. Töötas lavatöölisena ja õppis kaugõppes lavakunsti.
•    Pärast Praha kevade sündmusi sai Havelist juhtiv dissident. Osalemine kodanikualgatuses Harta 77 viis teda mitme vangistuseni.
•    Haveli kirjanduslikus loomingus on tähtsaimal kohal näidendid, mida on üle 20, neist esimene, «Aiapidu» jõudis lavale 1963. aastal.

Lisalugemist
Tšehhi sametrevolutsiooni 20. aastapäeval tegi Václav Havel telepöördumise, kus ta rääkis sellest, mis talle tema kodumaal praegu muret valmistab. Postimehe arvamus- ja kultuurilisa AK avaldas selle pealkirja all «Ka meie ühiskond saab nägijaks» 21.11.2009.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles