/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
Eesti on taas Euroopas esimeste seas. Näiliselt oleks ju põhjust rõõmustada. Ent seekord on meid pjedestaali kõrgeimale astmele viinud koolilapsed, kes netis oma kaaslasi kiusavad.
Hanneli Rudi: jälle esimene
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga enne kui hakata hurjutama hukka läinud noorust ja ülekäte kasvanud lapsi, tasuks vast enamikul täiskasvanutel peeglisse vaadata. Eesti netikommentaariumid on täis anonüümset vihkamist, vaenu ja tigedust ning vaevalt neid kommentaare ainult lapsed kirjutavad.
Politseinik, kellega tänast artiklit kirjutades rääkisin, tõdes, et küberkiusamine muutub, kui inimesed vanemaks saavad. Täiskasvanud Facebooki vihkamiskomuune ei loo, küll aga käiakse agaralt netikommentaariumides teisi mõnitamas, mis on ju sisuliselt samasugune kiusamine. Internetist on saanud koht ja vahend, kus ennast teiste tundeid arvestamata välja elatakse ega mõelda sellele, et hoolimata näilisest anonüümsusest jääb igast teost netti jälg.
Nii et kui tööpinged üle pea löövad, tasuks enne järjekordse postituse «mine ravile, ajukääbik» ära saatmist pisut siiski mõelda.