Paistab, et esmaspäevasel kohtumisel USA presidendi Donald Trumpiga võttis tema Vene kolleeg Vladimir Putin kasutusele anekdootide armuihara porutšiku Rževski meetodi. Et küsida ikka tasub, mõnikord saab kõrvakiilu, aga mõnikord läheb ka õnneks. Ja Trump etendas porutšikunaljade «lahke anniga» kangelanna Nataša rolli.
Küsida ikka tasub (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sestap ei saanud Putin vestluse vältel kõrvakiilu isegi siis, kui pakkus välja, et Vene ametnikud võiksid kuulata üle Kremli-kriitilisi ameeriklasi, nende seas USA endise suursaadiku Michael McFauli. Trumpi pressiesindaja kinnitusel kaalus riigipea palvet kaks päeva, enne kui otsustas, et see vist pole hea mõte.
Putin võib olla rahul: ta sai Helsingist maksimumi, arvestades, et Trumpi seisukohad ei püsi tihti isegi päeva ning nii USA presidendi meeskonnas kui ka Kongressis valitseb seisukoht, et Nataša ei tohi porutšikuga sängi hüpata.