/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2009/10/28/257795t1hd7f8.jpg)
Kooli pole ääremaa külas enam ammugi, pangakontori asemele on jäänud üks ATM poe küljes. Varsti panevad nad poe ka kinni ja buss hakkab uuest aastast käima kaks korda harvem.
Argo Ideon: digiperifeeria
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõne pisivalla kohta ei mõju sellised pildikesed just üllatavalt, aga kui kogu Eesti on maailmas kiirelt edasi liikuval alal üpris sarnases seisus, võib see küll ootamatult kõlada. Eriti valdkonnas, mis haakub tihedalt ITga, millest räägitakse kui Eesti eduloo ühest nurgakivist.
Seepärast ongi põhjust pidada märgiliseks sündmuseks, et USA ning ilmselt ka maailma suurim interneti muusikapood iTunes avas alles mõne päeva eest oma uksed ametlikult ka Eesti elanikele. Seda Apple’i rakendust sai Eestis varemgi kasutada muusika kuulamiseks, aga mitte hankimiseks. Kasutajale on muutus ehk mõneti võrreldav sellega, kui 1980ndail televiisorile Soome värvid ja hääl sisse pandi.
Mitte et Eestis internetimuusikast liiga suur puudus oleks – ainuüksi Youtube’is leidub seda kuulamiseks mitmeks elueaks. Aga mõtlemapanev on seis ikkagi. Digitaalne meelelahutus ja laiemalt kultuur levib maailmas üha enam interneti kaudu. Uusimad teenused on enamasti kohe kättesaadavad USAs, Ühendkuningriigis ja teistes suuremates Euroopa maades, küllalt kärmelt ka Soomes. Aga Eesti on selles mõttes täielik perifeeria, mille elanikud pidid ligipääsu iTunesi kaudu pakutavale ootama üle kaheksa aasta.
Nüüd on uksed avatud, kuid tehnoloogia ja innovatsioon selles valdkonnas on juba ammu edasi liikunud. Praegu peetakse edumeelsemaks lugusid allalaadimise asemel kusagil veebi «pilves» hoida ja lihtsalt üle võrgu kuulata. Ning filme, telesarju jne, mida iTunes mitmel pool mujal pakub, esialgu Eesti poes näha ei ole.
Veidike mõeldes on see ju absurd – raha on eestlase taskus täpselt sama mis sakslasel, aga ühelt tahetakse neid eurosid poes vastu võtta, teise omad miskipärast ei kõlba. Meenutab kangesti kunagise ENSV ostukaardi aegu. Turumajandus siin miskipärast ei kehti. Võib küll rääkida, et põhjus peitub õigustes, litsentsides jne, aga sellest tavatarbijale kõnelemine on umbes sama mõttekas kui nõuda Prisma või Rimi külastamise eeldusena kõrgharidust toiduainete tehnoloogia erialal. Mida olekski sinul ja minul peale hakata süvateadmistega à la «kasutusreeglite rakendamine eeldab iTunesi pidevat osavõttu» (lause Apple’i muusikapoe eestikeelsetest kasutustingimustest).
Muidu võiks ju eelneva peale lihtsalt õlgu kehitada, kui tegu poleks ka maailmas olulise ja hoogsalt areneva majandusvaldkonnaga. Kui Eesti jääb sel alal ääremaaks, ei saa me ka kasvust seda osa, mis normaalmajanduses meile kuuluks.