Pankadelgi oleks võimalus näidata inimlikku palet
Juhtkiri: teenid aega – maksa?
Pank hakkas edasiõppimise ajal õppelaenu tagasimaksmist nõudma noormehelt, kes käis bakalaureuse- ja magistriõppe vahel ajateenistuses. Tõepoolest ütleb seadus, et õppelaenu tuleb hakata tagasi maksma 12 kuu jooksul pärast õppeastme lõppu, kui võlgnik pole selle aja jooksul asunud jätkama õpinguid. Veider on aga see, et kaitseväes teenimise ajaks on küll mõningaid õppelaenuga seonduvaid soodustusi ette nähtud, ent tagasimaksmise algusega viivitamiseks seadus otsesõnu alust ei anna.
Samas on ajateenistuses käimine kahe õppetaseme vahel noormeeste täiesti loomulik ja tavapärane valik. Tundub, et meie tänase lehe loo peategelane on sattunud seaduse sõnastusapsu ohvriks. Kui seadusandja on otsustanud vabastada ajateenijad teenistuse ajaks õppelaenu intressi tasumisest, võiks arvata, et tagasimaksetega alustamise edasilükkamine käib sisult samasse ritta. Seda enam, et erinevalt intressivabastusest ei tähenda tagasimaksete alguse nihutamine otseselt kellelegi kulu.
Konkreetsel juhul võiks pank ise üles näidata sotsiaalset tundlikkust ning tulla endisele ajateenijale ja värskele edasiõppijale õppelaenu põhiosa tagasimaksmise tähtaja asjus vastu. Nii kaitseväeteenistuse aeg kui ka magistriõpingute algus on ju ilmselgelt tõendatavad ning paarikuulise, ent põhjendatud ja loomuliku nihke pärast ei tasuks juuksekarva lõhki ajada.
Pangad püüavad oma reklaamides kujundada muljet kohandumisest klientide vajadustega. Oleks tõesti tore, kui me ei peaks iga veidigi erandliku juhtumi puhul avastama, et suurettevõtetes on ranged reeglid tegelik A ja O ning inimlik pale on lihtsalt ullikeste meelitamiseks mõeldud sõnakõlks.
Kummaline on ministeeriumiametnike väide, et ühtegi sarnast juhtumit pole kunagi varem ette tulnud. Tegelikult on vähemalt ühest samasugusest loost kirjutatud Postimehes 2007. aastal. Aega seadusetähe parandamiseks on olnud küll ja küll. Loodame, et nüüd võetakse see ette.
Meie tänase loo peategelane väidab, et ta käib õpingute kõrvalt tööl ning tal on võimalik õppelaenu juba praegu tagasi maksta. Uutes oludes, kus äsjane kaitse- ja nüüdne haridusminister Aaviksoo rõhutab igal sammul õpingutele keskendumist, on õppurile tagasimakse kohustuse pealesundimine juba päris veider.
Alati on piinlik kuulda inimeste bürokraatlikust jooksutamisest stiilis minge sinna, helistage tänna. Võiks olla loomulik, et kodanike murede lahendamine või vähemalt konkreetsete vastuste andmine on osa iga Eesti Vabariigi ametkonna tööst.