Sławomir Sierakowski: Poola demokraatiat saavad päästa ainult poolakad ise

Kohtureformivastane meeleavaldaja Poolas. Foto: SCANPIX

Viimastel nädalatel on Poola valitsev partei Õigus ja Õiglus (PiS) liikunud edasi seaduste vastuvõtmise teel, mis nõrgestavad riigi kohtusüsteemi sõltumatust ja mehitavad selle võimutruude isikutega. Poolakad, kes toetavad endiselt liberaalset demokraatiat, ei peaks nüüd hinge kinni pidama ja ootama, kuni sekkub Euroopa Liit või Poola kohtunikud ise, kirjutab liikumise Krytyka Polityczna asutaja, Varssavis tegutseva süvauuringute instituudi direktor ja Berliinis asuva Robert Boschi Akadeemia teadur Sławomir Sierakowski.

Viimastel nädalatel on kogu maailmas laialdaselt kajastatud massilisi protestimeeleavaldusi Varssavis. Poolakad on avaldanud meelt valitseva partei Õigus ja Õiglus (PiS) läbi surutud seaduste vastu, mis alandavad ülemkohtu kohtunike pensioniiga, sundides sisuliselt lahkuma kõik, kes on saanud 65-aastaseks, ning andes PiSile võimaluse mehitada ülemkohus enda ustavate kohtunikega.

Poola põhiseadus näeb ette kohtusüsteemi sõltumatuse ja sätestab ülemkohtu esimese presidendi ametiajaks kuus aastat. See tähendab, et kohtunikke ei saa seadusega ametist kõrvaldada, vähemalt mitte põhiseaduslikult. Ometi annab uus seadus Poola presidendile Andrzej Dudale voli asendada juba sel aastal lausa kolm viiendikku ülemkohtu liikmetest, kaasa arvatud selle juhi.

Lisaks on valitsus suurendanud ülemkohtu kolleegiumide arvu kahe võrra, millega kohtunike arv kasvab 93 pealt 120 peale. Uue distsiplinaarkolleegiumiga saab ähvardada sõnakuulmatuid kohtunikke, erakorralise kontrolli ja avalike suhete kolleegium aga hakkab kinnitama valimistulemuste kehtivust. Viimati mainitud kolleegium saab samuti voli asuda uurima kaebusi varasemate valimiste kohta, mis annab valitsusele õiguse tühistada kuni kahekümne aasta taguseid kohtuotsuseid. PiS ei haara enda kätte kontrolli mitte ainult praegusaja kohtuotsuste, vaid ka viimase kahe aastakümne kohtupretsedentide üle.

Euroopa kohtuveski jahvatab väga aeglaselt

Ajal, mil PiS on kiirendanud kohtusüsteemi kontrolli alla võtmist, seavad paljud uuele seadusele vastuseisjad lootuse Euroopa Liidule. Euroopa Komisjon on algatanud «rikkumismenetluse» just nimelt kohtusüsteemi sõltumatuse rikkumise tõttu PiSi poolt ning see võib anda Euroopa Kohtule aluse peatada seaduse kehtivus, kuni vaetakse sellega seotud probleeme.

Häda on aga selles, et Euroopa kohtuveski jahvatab väga aeglaselt, mis tähendab, et meid võib ees oodata midagi sellist nagu Ungari puhul 2014. aastal, mil Euroopa Inimõiguste Kohus langetas otsuse peaminister Viktor Orbáni valitsuse vastu, mis oli kõrvaldanud enne ametiaja lõppu ametist ülemkohtuniku András Baka. Ent otsus tuli liiga hilja. Ungari valitsus tasus 100 000 eurot trahvi, aga Bakat ametisse ei ennistatud ja tema kõrvaldamist võimaldanud seadust ei tühistatud.

Samamoodi otsustas Euroopa Kohus 2016. aastast järgmisse veninud kohtuasjas viimaks, et Poola valitsuse otsus lubada Białowieża põlismetsas suuremat raiet on vastuolus ELi seadustega. Poola valitsus aga lihtsalt eiras kohtuotsust ning ebaseaduslik raie kestis edasi 2018. aasta aprillini, mil Euroopa Kohus ähvardas viimaks trahvida Poolat 100 000 euroga päevas. Selleks ajaks oli 190 000 tihumeetrit metsa maha raiutud. Tänane olukord ei erine millegi poolest: kui Euroopa Kohus tahtnuks PiSi kohtureformi tõkestada, pidanuks seda tegema juba kuid tagasi.

Inimesed on ise nõus põhimõtete lammutamisega

Teine probleem on veel tõsisem. Ehkki 49 protsenti poolakatest arvab, et õigusriik on Poolas rünnaku alla sattunud, on 27 protsenti vastupidisel arvamusel ja 24 protsendil puudub kindel arvamus. Ja kuigi tuhanded, võib-olla isegi kümned tuhanded inimesed on kogunenud viimastel nädalatel ülemkohtu ette protestima, hääletas ligikaudu kaheksa miljonit inimest 2015. aasta valimistel PiSi poolt. Viimased arvamusküsitlused näitavad, et PiSi populaarsus on kerkinud 40 protsendi kanti, mida on üle kahe korra enam kui varasemal valitseval erakonnal Kodanikuplatvormil. Selle põhjal võib arvata, et isegi kui poolakad ei ole päris rahul PiSi kohtureformiga, ei kibele nad ka liiga agaralt võitlema vabade kohtute või üldse liberaaldemokraatlike põhimõtete eest.

Nii võibki PiSi esimees Jarosław Kaczyński praegu kuulutada, et «Euroopa Komisjon ei suuda murda Poola tahet viia reformid lõpuni ellu [...] Kui me ei reformi kohtusüsteemi, ei ole teistel reformidel kuigi palju mõtet, sest varem või hiljem need tühistataks selliste kohtute otsustega, nagu need meil praegu on».

Kaczyński teab hästi, et rahva suurim poolehoid kuulub just tema erakonnale ja et Euroopa Kohtul kulub ülimalt tõenäoliselt veel tükk aega otsuseni jõudmiseks. Tõhusa siseopositsiooni puududes ei ole tema teel õieti mingeid takistusi. Inimesed ootavadki populistidelt radikaalseid samme ja valmidust oma sõnad ellu viia. Seepärast on inimesed nõus nii absurdse sammuga nagu Białowieża metsa hävitamine, isegi kui nad sellega rahul ei ole. Ja seepärast ei ole ka avalikel küsitlustel põhinevatel ennustustel kuigi suurt mõtet.

Populiste tuleb lüüa poliitiliselt

Kuidas suhtuvad asjasse kohtud ise? Peaaegu kõik kohtunikud arvavad, et PiS rikub põhiseadust, mistõttu Duda täidabki vastselt loodud kolleegiumid päriskohtunike asemel PiSi justiitsministeeriumi ametnike ja parlamendisaadikutega. Üks Poola kohtunike ees avanev võimalus oleks muidugi streikida. Kui Poola kohtud enam ei tegutse, saavad inimesed kiiresti aru, et seadused on nagu õhk, mille puudumist märgatakse alles siis, kui seda enam ei ole.

Aga seda Poolas isegi ei arutata. Kohtunikud ei hakka streikima, sest nad ei ole poliitikud ega ihka kirglikult lahingusse tormata. Vastupidi, mõned nende sammud on olukorra isegi kehvemaks muutnud. Nad on teinud õige tõsiseid vigu: näiteks ülemkohtu esimene president läks lihtsalt puhkusele, et mitte otsetule alla sattuda. Mõni kuu varem oli ta koos Dudaga vannutanud ametisse põhiseadusevastaselt nimetatud konstitutsioonitribunali kohtuniku.

PiS õigupoolest loodabki sellele, et kohtunikud vaevalt streikima hakkavad. Populistid võivad pääseda, kui õõnestavad demokraatlike institutsioonide võimu, võimukandjatel aga pääsu ei ole. Seetõttu tuleb populiste lüüa poliitiliselt. Osutamine nende põhiseadusevastasele tegevusele ja protestimine on mõttekas ainult selle poolest, et aitab tuua opositsiooni valimisvõidu lähemale.

Seadused on nagu majanduski olnud liiga kaua poliitika kohatäitjaks, kajastades arusaama, et kuna liberaalsele demokraatiale ja vabaturule alternatiivi pole, taandub poliitika puhtaks tehnokraatiaks. Populismi kasv Poolas ja mujal tuletab meile meelde selle idee nõrkust. Ainult Poola demokraatia suudab päästa ülemkohtu, mitte vastupidi.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

© Project Syndicate 1995–2018

www.project-syndicate.org