:format(webp)/nginx/o/2018/06/28/7925266t1h0e9b.jpg)
Seniajani projekteeritakse linnadesse sademeveesüsteem vastavalt kehtivatele normidele ja standarditele, kuid paraku ei vasta enam toimuvad vihmasajud normatiividele. Eesti Vabariigi standard 848:2013 «Väliskanalisatsioonivõrk» on ajale jalgu jäänud ja vajab muutmist, kirjutab Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder (Keskerakond).
Seoses muutuva kliimaga maailmas on ka Eestis tihenenud valingvihmade esinemine. Need on senisest intensiivsemad, põhjustades mitmel pool linnades lokaalseid uputusi. Uputustega on ka hädas olnud paljud Kesk-Euroopa linnad.
Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud Tea Tõntsu magistritöös teemal «Sademevee vooluhulkade dimensioneerimise ning teedelt ärajuhtimise probleemid» on andmeanalüüsile tuginedes jõutud järeldusele, et väga tugevad lausvihmad, mida loetakse kokkuleppeliselt isegi ohtlikeks, esinevad Eestis pea iga aasta[1]. Projekteerimise aluseks olev standard näeb ette sellise intensiivsusega vihmasadude esinemise kord 10 aasta jooksul.
Hiljutiste näidetena võib tuua 21. juunil Tallinnas ning 14. juulil Pärnus toimunud tugevad vihmasajud, millega kaasnesid lokaalsed üleujutused. Lühiajaliste intensiivsete sadude korral koguneb vihmavesi tänavate madalamates kohtades ning tänaval asuvad sademeveesüsteemid ei suuda suuri veekoguseid ära juhtida. Samuti suurendavad üleujutuste teket valingvihmade ja tuulega teele langevad lehed, oksad ja muu praht, mis ummistavad restkaevu pealsed, pärssides seeläbi nende vee ära juhtimise võimet. Paljudel juhtudel on sademevee restkaevud ummistunud täielikult voolava vihmavee poolt kaasatoodud prahist, mida tuleb iga kord füüsiliselt eemaldada, et süsteemid taas toimiksid.
Intensiivsed vihmasajud põhjustavad äravoolutorustiku täitumise survelise vooluhulgaga, mis otsib kergeimat väljapääsuteed, mis on sageli põhjuseks, miks satub hoonete alumistele korrustele või keldritesse sademevesi või sajuveega segunenud reovesi. Siinkohal tuleb juhtida majaomanike tähelepanu asjaolule, et seadusest tulenevalt peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks. Väga paljudel kinnistutel nimetatud kaitseseadmed puuduvad, millest tulenevalt laekub peale valingvihmasid kohalikule omavalitsusele ning vee-ettevõttele taotlusi kahjude hüvitamiseks, mis on tingitud just eelnimetatud kaitseseadmete puudumisest.
Seniajani projekteeritakse linnadesse sademeveesüsteem vastavalt kehtivatele normidele ja standarditele, kuid paraku ei vasta enam toimuvad vihmasajud normatiividele. Eesti Vabariigi standard 848:2013 «Väliskanalisatsioonivõrk» on ajale jalgu jäänud ja vajab muutmist. Valingvihmadest tulenevad voolhulgad on standardiga võrreldes üle kahe korra suuremad ning esinevad tihemini, mis omakorda eeldab suuremate torustike rajamist. Standardi muutmiseks vajalikud arvutused ja analüüsid on praegu juba olemas. Tallinna linnas on piirkondlik vee-ettevõte paigaldanud üheksa sademevee mõõturit, millest saadud andmetest lähtutakse Tallinna linnas uute lahkvoolsete piirkondade sademeveetorustike projekteerimisel.
Lisasurvet sademeveetorustike rajamiseks ja suurendamiseks avaldab ka aktiivne kinnisvaraarendus, mis tekitab juurde arvestatavaid kõvakattega pindasid, millelt kogunevad sademeveed kas on juhitud või valguvad linnale kuuluvatele tänavatele. Eraomanikel on küll kohustus rajada kinnistutele lahendusi, mis viivitaks sademevee tänavatrassi juhtimist, ideaalolukorras võiks erakinnistute omanikud taaskasutada kogu nende territooriumilt kokku kogutava vihmavee. Kuna sademevesi ei ole maksustatud ja kõik selle ärajuhtimisega kaasnevad kulud on jäetud omavalitsuste kanda, ei ole eelnimetatud lahendused laialt levinud ning arendajad ei ole motiveeritud neid ka rajama, kuna see tähendab neile täiendavat lisakulu. Seetõttu kostubki paljude uusarenduste maaaluste garaažide kasutajate pahameel, et aeg-ajalt on majaalustes ruumides vaid paatide parkimisvõimalus.
Eraldi teema on sademevee immutamine pinnasesse, mida paljud peavad lahenduseks üleujutuste mõjude vähendamiseks. Kaardistamaks Tallinna linnas immutusvõimaluste kasutamist on Tallinna kommunaalamet tellinud Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemialt uuringu «Sademevee immutamisest pinnasesse Tallinna linna haldusterritooriumil», mille valmimise järel selguvad Tallinna linnas olevad piirkonnad, kus on võimalik sademevett immutada. On selge, et vaid immutuslahendused meie kliimas ei tööta, kuna kuni kuuel kuul aastas võib olla pinnas külmunud ja alternatiivsed lahendused peavad olema ka selliseks olukorraks rajatud.
Kuna õiguslikud alused ei ole üheselt selged, ei ole võimalik nõuda arendajatelt kulutuste tasumist, mis seonduvad nende kinnisvaraarendusest lähtuva torustike ümberdimensioneerimise vajadusega kohanemaks uue olukorraga. Olukord muutub alles siis, kui tänava trasside ehitamisel võetakse aluseks reaalsed sademevee kogused ning kinnistute omanikel tekib kohustus sademevee ära juhtimisse panustada vastavalt oma osa suurusele.
Tallinnas tekivad probleemid sademevee ärajuhtimisel valingvihmade korral just sademevee ja reovee ühistorustikes. Kesklinna piirkonnas, kus leiab aset valdav osa uputustest, on süsteem rajatud ühisvoolsena ning kogu sademevesi juhitakse Paljassaare poolsaarel asuvasse AS Tallinna Vesi reovee pumplasse. Nüüd on koostamisel ka vastavasisuline skeem kogu kesklinnas lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamiseks, mille valmimisel on võimalik vaadata rahastamisvajadusi ja -võimalusi. Samas iga-aastased tee-ehitused loovad leevendust ülekoormatud torustike probleemile, kui ehitatakse välja täiendavaid lahkvoolseid torustikke. Sel aastal alustatakse Reidi tee ehitusega, mille käigus rajatakse ka sademevee kollektor ja merrelask, mis on eelvooluks väga suurele osale Kesklinna just Kadrioru, Liivalaia tänava ja Lennujaama piirkonnale. Peale Reidi tee valmimist saab etapi kaupa jätkata piirkonnas lahkvoolse sademevee süsteemi väljaehitamist, mis parendaks olukorda ka Tartu maantee ning Liivalaia tänavate piirkonnas. Lisaks juhitakse Tallinna kesklinnast läbi Mõigu poldri ka suur osa Rae vallas asuva Peetriküla asumi sademeveed. Juba on käimas läbirääkimised Rae vallaga Mõigu poldrist sademevee ära juhtimiseks Rae vallas asuvate kraavide süsteemi kaudu, mis omakorda vähendaks ka koormust linna läbivatele trassidele. Uusi trasse rajatakse ka teede rekonstrueerimise käigus ning järgnevatel aastatel on plaanis sademeveesüsteemide rajamine näiteks Valdeku, Õie, Raudtee tänavatele ning Nõmme keskuse ristmiku piirkonda.
Kokkuvõtteks võib öelda et sagenenud valingvihmad on probleem, millele kiireid lahendusi ei ole, kuid ebameeldivuste vältimiseks peavad koostööd tegema nii arendajad, kinnistu omanikud, kohalikud omavalitsused kui ka vee-ettevõtted. Küsimus on ainult selles, kui palju keegi on valmis sellesse valdkonda panustama.
Nautides kestvat kuumust, peame arvestama ka sellele järgnevate valingvihmadega. Intensiivsete vihmasadude ja äikesetormide olukorras on mõistlik võimalusel lükata edasi liikumised, mis ei ole hädavajalikud ja arvestada, et vesi koguneb madalamatesse kohtadesse kiiresti. Eeldatavasti on sõidukijuhid ja kinnistuomanikud õppinud eelnevatest vihmasadudest ja võtavad tarvitusele meetmed oma vara kaitseks. Lamekatustega hoonete omanikel tasuks üle vaadata katustelt vee ära juhtimise süsteemid, kuna ummistunud torustikud võivad põhjustada ulatuslikke üleujutusi hoonetes sees.
[1] Teeleht suvi 2018/nr 92 lk 50
/nginx/o/2020/06/05/13138244t1ha1f7.png)