Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
/nginx/o/2011/09/30/774532t1h012e.jpg)
Eesti edukaim naistennisist Kaia Kanepi on kahtlemata viimaste aastate parimaid Eesti sportlasi. Tal oli juba enne Tokyo turniiri ette näidata mitu magusat võitu – näiteks 2009. aastal tollase maailma kolmanda numbri Jelena Jankovici üle. Kuid Jaapanis langes eestlanna võimsate löökide saatel maamuna esimene reket Caroline Wozniacki.
Fännide ootused tõusid lakke, paraku pidi Kanepi veerandfinaalis tunnistama Agnieszka Radwanska (WTA 13.) paremust. Taas pakkus Kanepi võimsa etenduse, kuid võiduka lõpuni ei küündinud.
Äkki on aga liiga kõrgete lootuste (loe: turniirivõitude) asetamine Kanepi õlgadele sportlase suhtes ebaõiglane? Võib-olla peab leppima ja rõõmu tundma sellest, et tennisist on võimeline sähvatades fantastilisi elamusi pakkuma, aga absoluutse tippturniiri võitmiseks tal jaksu pole.