/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2011/03/28/547017t1h5feb.jpg)
Mõni asi ajab vihale, kohe hirmus vihale.
Sirje Niitra: Savisaar võib!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuuldes Tallinna linnapea Edgar Savisaare järjekordsest kihutamisest ja tema vabandusest, mis kuigi siiralt ei kõlanud, valdas mind jõuetu viha. Mis järgmisena – kas ta enne ei peatu, kui kellegi surnuks sõidab? Või õigemini, kas meie õigussüsteem ei peata teda?
Olen kuulnud paljudest suudest, et Savisaarele kuluks selle eest ära šokivangistus, mida ka seadus karistusena lubab. Kui ikka istuks pättidega koos kõval naril, ehk paneks see teda mõtlema, et ta pole Jumal. Aga selline karistus on sama vähetõenäoline kui see, et Tallinna enam kunagi ühtegi Tauno Kangro kuju ei kerki.
Ligi 50 kilomeetri võrra lubatud kiirust ületada ei saa olla juhus – see on teadlik näkkusülitamine meile kõigile. Seda enam, et ta on kihutanud ennegi ja koguni mitu korda vahele jäänud. Veelgi enam, toimetus on saanud fotosid, kus pealinna pea pargib oma sõiduki risti-rästi – just nii nagu juhtub ja tuju on. Sest tema võib. Ja ta ei pea isegi ajakirjanikele juhtunut kommenteerima, vaid lööb oma limusiini ukse nende nina ees pauguga kinni.
Aga kui tema võib nii räigelt Eesti riigi seadusi eirata, siis miks peaksime meie Tallinna elanikena selle linna võimu kehtestatud reegleid järgima? Toimiks ka nii, nagu pähe tuleb.