Lugeja kiri: kaheksa põhjust jääda suveaega

Kellakeerajad riigid. Foto: Pm

Euroopa Liidus arutatakse, kas jätta kellakeeramine alles või lõpetada ära. Tõenäoliselt see lõpetatakse ning siis tuleb igal riigil iseseisvalt otsustada, kas jääda püsivalt vööndiaega või suveaega. Postimehe lugeja Margus Merisalu toob välja põhjused, miks tuleks valida suveaeg.

1. Talveaja kehtides tõuseks päike kesksuvel kella 4 asemel kell 3. See oleks halb, sest hommikupoolse une kvaliteet halveneb kestvama ja intensiivsema välisvalguse tõttu. Eriti häirib see vanemaid inimesi, kes pärast varahommikust ärkamist uuesti uinuda ei suuda. Nendel see probleem süveneb. Eestlased aknaluuke ei kasuta ja ilmselt ka ei hakka kasutama.

2. Südatalvel loojub Narvas päike vööndiaja järgi juba kell kolm päeval, mis on ikka masendavalt vara. Aastaringne suveaeg võimaldaks selle tunni võrra edasi lükata.

3. Inimese ärkveloleku ajal on päevavalgustundide summaarne arv suveaja puhul suurem kui vööndiaja puhul. Eriti ilmekalt avaldub see sügis- ja kevadperioodil. Kui võtta inimese magamisajaks 8 tundi kella 23st kella 7ni, siis näiteks aprilli algul ja oktoobri lõpus oleks vööndiaja korral pimedat aega täpselt ühe tunni võrra rohkem. Kogu aasta peale teeks see märkimisväärse arvu tunde.

4. Kui aga valget aega on vähem, on ka ühiskond kokkuvõttes depressiivsem. Ning et pimedat aega on rohkem, on ilmselt rohkem ka pimedusest tingitud liiklusõnnetusi ja võib-olla ka rohkem kuritegevust.

5. Igapäevatöö iseloom muutub järjest istuvamaks ja vähem füüsilist pingutust nõudvaks. Ainuke võimalus kehalist ja vaimset võimekust ning tervist korras hoida on mingi spordi või harrastusega tegelemine. Seda saab teha aga alles siis, kui tööpäev on läbi, lapsed lasteaiast ja huvialaringidest toodud ning toidetud. Paraku on talveaja korral selleks hetkeks juba pime ning paljud jätavadki trenni minemata. Ka mõjuvad hilised intensiivsed treeningud magama jäämisele halvasti. Kokkuvõttes oleks talveaja kehtides elanikkonna tervis ja töövõime võrreldes suveajaga kehvem, sest tööjõu taastootmise aega jääb vähemaks.

6. Laste koolipäev läheb tihti pikaks. On päevi, mil toon oma lapse viimasest huviringist ära kell 8 õhtul. Kuidas siis laps veel koolitöid teeb, kui organism hakkab juba kell 20 magamise ettevalmistamiseks unehormoone tootma? Suveaeg võimaldaks lastel kodutööd teha tunni võrra varasemal ajal, mis mõjuks positiivselt ka õppeedukusele.

7. Lapsevanematele ja lastele on parim kvaliteetaeg ühistegevused värskes õhus. Vööndiaja kehtides jääks seda aega võrreldes suveajaga tuntavalt vähemaks. Näiteks ei saa Eestis suvel vööndiaja kehtides pärast tööd enam lastega järve äärde minna, sest just sinna jõudes läheb ilm jahedaks. Suveaja puhul saab aga vähemalt tund aega lastega vees tegeleda (tähelepanek puudutab tavalist Eesti suve, mitte praegust kuumalainet).

8. Et vööndiaja korral läheb terve tunni võrra varem pimedaks, jääb vabas looduses harrastatavate isiklike hobide jaoks palju vähem aega, mille üle ma sugugi õnnelik ei oleks.

Enne kui valida aastaringse vööndi- või suveaja vahel, ootaks unearstidelt ja ka teistelt meditsiinispetsialistidelt põhjalikumaid seletusi ühe või teise variandiga kaasnevate mõjude kohta.

Nagu näha, sai suveaja pooltargumentide loetelu päris pikk. Ma ei suutnud aga välja mõelda ühtegi põhjust, miks aastaringne vööndiaeg võiks aastaringsest suveajast parem olla.

Seetõttu vaidleksin vastu unearst Heisl Vaheri öeldule, et aastaringse vööndiaja kehtestamine oleks Eestile ainuõige lahendus. Vaher on põhjendanud oma vaatenurka nii: «Me oleme siin kogu aeg vööndiajas elanud, oleme sellega harjunud ja nii peakski jääma.»

Paraku ei saa nõustuda, et mingis vööndiajas elamine iseenesest inimest kuidagi mõjutaks. Sest inimorganismil on ükskõik, mis numbrit kell parajasti näitab. Küll aga mõjutab organismi see, kuidas inimene oma elurütmi ööpäevase tsükli suhtes on korraldanud. Näiteks mindi veel mitte väga ammu hommikul kell neli heina niitma (sest niita sai ainult hommikukastest heina), hiljem tuli tugevam söök, päevane uinak ja õhtupoole jälle töö. Elukorraldus oli kellaaja poolest siis täiesti teistsugune ning ei saa väita, et oleme kogu aeg samamoodi elanud.

Enne kui valida aastaringse vööndi- või suveaja vahel, ootaks unearstidelt ja ka teistelt meditsiinispetsialistidelt põhjalikumaid seletusi ühe või teise variandiga kaasnevate mõjude kohta. Tahaks teada, milliseid selleteemalisi teadusartikleid on kirjutatud, milliseid uuringuid on tehtud, kui tõsiselt võetavad need uuringud on, millised olid uuringute tulemused ja millised järeldused tehti. Oleks vaja, et analüüsi teeksid ka psühholoogid, kriminalistid ja liiklusspetsialistid.