Asendustegevustest võiks lõpuks asuda reaalsete tegudeni ja hirmkalli ning rahva õiglustundega vastuolus oleva nimevahetuse asemel tegeleda haigekassa sisulise arendamisega, kirjutab Vabaerakonna Tartu juhatuse aseesimees Vahur Kollom.
Vahur Kollom: haigekassa kulukas nimemuutus riivab rahva õiglustunnet (12)
19. juuli 2018, 13:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervishoiusüsteemi parandamisest on ammu räägitud. Haigekassa tegevus on vaja kindlasti üle vaadata, leida üles kitsaskohad ja vajadusel teha muudatusi. Teha seda mõistlikult ja võimalikult väikese kuluga, tagamaks süsteemi veelgi ökonoomsem ja parem toimimine. Kui aga jõuab sinuni teave, et sotsiaalministeerium plaanib nimemuudatusi, mis maksavad ligikaudu 865 000 eurot, siis hallid ajurakud said kohe kiiremas korras mõtlemisainet. Kui paljude inimeste õiglustunnet riivas vastavasisuline sõnum? Ma julgen väita, et väga paljud inimesed tundsid seetõttu vastikustunnet oma riigi suhtes.
Kohe meenuvad väga erinevad haigekassaga seotud juhtumid. Alles eelmisel aastal leidis aset võltsarvete juhtum, mille tulemusena selgus, et kontroll ametis polnud piisav. Meenuvad kurvad juhtumid, kus kodanikud on pöördunud haigekassa poole ja taotlenud abi raske haiguse korral ravimiarvete hüvitamiseks ja saanud sealt eitava vastuse.
Alles hiljuti suleti siin ja seal sünnitusosakondasid ning esimene juhtum kiirabiautos sünnitamisest jõudis juba meieni. Uudisena igati põnev lugu, kuid kas niimoodi me hoolimegi oma inimestest ja loodame, et rahvaarv kasvaks ja Eesti riik elaks igavesti? Mis saab aga viiekümne aasta pärast, kui lapsi vahepeal palju juurde ei sünni ning maksumaksjate arv oluliselt väheneb? Kas kuulutame välja Eesti tervishoiusüsteemi pankroti? Ma kaldun arvama, et otsustajatele on kõik need asjaolud kenasti teada, kuid otsused ei sünni teadmiste põhjal, vaid tihti hoopis poliitilist või ainelist kasu silmas pidades või Exceli tabeli alusel. Fakt on see, et igasugustest uuringutest juba Eestis puudus ei ole ja kõik need makstakse ka kinni maksumaksja raha eest.
Kas nimemuutused on täna tõesti nii olulised? Esmapilgul tundub küll vastav ettevõtmine asendustegevusena ja 865 000 eurot on suur summa, mida saaks riik palju otstarbekamalt ära kasutada.
Puudega lapsele mõeldud toetust pole näiteks 12 aasta jooksul tõstetud. Oluline on märkida, et tarbijahinnaindeks on vaadeldaval perioodil 2006–2018 muutunud 47,1 protsenti. On äärmiselt kahetsusväärne, et ühiskonna nõrgimate gruppide huve pole selle juures arvestatud ja toetuse määrad on jäänud 2006. aasta tasemele. Miks mitte suunata vastav summa hoopis puuetega laste toetuse tõstmiseks?
Ma arvan, et näiteid võibki siin tooma jäädagi, kuidas vastavat summat on võimalik hästi ära kasutada. Kuid küsimus on prioriteetides. Võib-olla on paslik siin meelde tuletada, et põhiseaduse preambula kohaselt on riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis kaitseb sisemist ja välist rahu ning on pant praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.
Rahva õiglustunde riivamine ei ole jätkusuutlik tegevus. Kahjuks just selles on praegune valitsus hästi silma paistnud. Asendustegevustest võiks lõpuks asuda reaalsete tegudeni ja hirmkalli ning rahva õiglustundega vastuolus oleva nimevahetuse asemel tegeleda haigekassa sisulise arendamisega.