Sigrid Kõiv

FOTO: Mihkel Maripuu

Keskkonnaamet kiitis heaks Saaremaa püsiühenduse kava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande. Eksperdid eelistaksid tunnelit, aga ameti hinnangul sobib sild ka.

See viimane on arusaadav, sest pole vaja olla taristuekspert mõistmaks, milline hinnavahe on tunnelil ja sillal, ning kui ka keskkonnaamet vaid tunnelit toetaks, poleks Saaremaa püsiühendusest juba selle maksumuse pärast enam nähtavas tulevikus üldse mõtet rääkida.

Arutelu Saaremaa püsiühenduse ümber on nagu jutt igakevadise kellakeeramise tervisemõjudest: sündmus toimub, arutelu algab ja soikub samas. Kuni järgmise kevadeni.

Saaremaa püsiühenduse poolt ja vastu olijad esitavad juba aastast 2006 täpselt samu argumente: pooldajad ütlevad, et saarlase eluolu kergendamiseks on silda väga vaja, looduskaitsjad ütlevad, et keskkonnakahjud ületavad sillast tuleva kasu. Ainult neist, kes ütlesid, et sild hävitab Saaremaa «saarelisuse», pole enam midagi kuulda.

Aga sümpaatia kaldub saarlaste poole. Saaremaa on tore paik, aga jutud sellest, kuidas tunde järjekordades oodatakse, ilmaoludele alla vannutakse ja broneerimissüsteemi pärast närveeritakse – siseturistina veedaksin oma vaba aega pigem Riias. See on ka tore paik, lisaks veel lihtsamini ligipääsetav.

Mis aga puutub looduskaitsesse, siis äkki ikka on ka inimestel võimalik rändlindude kõrval oma elu elada.