Väitlusselts: kõik pered ei taha oma lapsi rahastada

Lauri Kriisa Foto: Sille Annuk

Eestis leidub palju perekondi, kus jõukad vanemad ei ole nõus oma tudengitest lapsi valimatult toetama, mistõttu peavad noored valima oma unistuste ja vanemate unistuste vahel, leiab Eesti Väitlusseltsi võistkond tänase online-debati endapoolses lõppsõnas. Teisalt heidavad nad ette, et riik kohustab vanemaid tudengeid rahastama, kuid ei anna neile vastu õigusi viimaste elu suunata.

Täname Härra Laidmetsa hea väitluse ning lugejaid sisukate kommentaaride eest. Siiski oleme jätkuvalt seisukohal, et vanematel ei peaks olema kohustust toetada oma tudengitest lapsi.

Kuigi ka praeguses süsteemis on mõned puudujäägid, on väljapakutud plaanis nii tehnilisi kui põhimõttelisi vigu oluliselt rohkem.

Esiteks tahetakse plaaniga tõsta riigi tähelepanu noorte töövõimelt nende vanemate rahakotile.

See on aga kahjulik noorte motivatsioonile ülikool edukalt lõpetada ning vähendab piiratud kohtadega ülikoolis vastuvõetud tudengite akadeemilist tugevust.

Eitus tõi ristküsitluses välja, et noorte sotsiaalmajanduslikku tausta võtab praegune süsteem juba arvesse. Kui praegune toetusemäär ei ole piisav hakkama saamiseks, siis peab riik efektiivsuse nimel tegema raske otsuse ning vähendama toetusesaajate arvu.

Haridusministeeriumi plaan tekitab probleemse sõltuvussuhte täiskasvanud lapse ning tema vanemate vahel.

Näiteks eeldab oponent, «et vanemad on oma järeltulija heast käekäigust huvitatud ning valmis osalema õppimisega seotud kulude katmisel».

Selline eeldus on väga üldistav. Eestis leidub palju perekondi, kus jõukad vanemad ei ole nõus oma tudengitest lapsi toetama. Nendel noortel tuleb teha raske otsus eelistatud eriala ning vanemate heakskiidu ja toetuse vahel.

Samuti on ebaõiglane kohustada vanemaid toetama tudengeid. Igasuguste kohustustega peaks kaasas käima seaduses sätestatud õigused. Ministeeriumi plaani korral on vanematel kohustus toetada oma piiratud sissetulekust täiesti iseseisvat 26-aastast tudengit, kelle elu ta ei suuna juba kaheksa aastat.

Need noored, keda vanemad on nõus täismahus toetama, jäävad ilma kasulikest kogemustest iseseisva elu arendamisel. Selleks, et tulevikus olla võimeline hoolitsema oma pere eest, peab noor inimene kõigepealt õppima seisma iseenda eest.

Lisaks põhineb kogu haridusministeeriumi reformikava eeldusel, et kooli kõrvalt töötamine on õppijale kahjulik.

Ristküsitlusest tuli välja, et seda tõestavaid andmeid ei ole ning tegemist on lihtsalt oletusega. Nii tähtsate otsuste puhul on lubamatu toetuda vaid oletustele, vaid tuleb sooritada ka vastavad uuringud.

Haridusministeeriumi plaan on vanemate suhtes ebaõiglane, piirab tudengite õigusi ning arengut ja põhineb tõestamata oletustel.

Mõlema osapoole lõppsõnade avaldamisega on tänane online-väitlus lõppenud. Väitlusseltsi võistkond ei esinda debattides isiklikke seisukohti.