Laidmets: üllatas praeguse õppetoetuste korra kiitmine

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Laidmets online-väitlemas.
Mart Laidmets online-väitlemas. Foto: Sille Annuk

Haridusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Mart Laidmetsa hämmastas, et tema oponendid kiitsid tänases online-väitluses praegust õppetoetuste korda, mis eelistab pigem andekaid vaestele.

Tunnistan ausalt, et mõnevõrra üllatas oponentide poolt debati põhirõhu asetamine praeguse süsteemi heade külgede väljatoomisele.

Sotsiaalsete garantiide süsteemi väljatöötamisel on alates 2007 aastast partnerid, sh Eesti Üliõpilaskondade Liit, pidanud vajalikuks juurutada vajaduspõhine õppetoetuste süsteem. Pigem on tulnud sealtpoolt seisukoht, et iga tudeng peaks olema käsitletud eraldi leibkonnana, ning teisi ressursimahukaid ettepanekuid.

Seni on uue tugisüsteemi rakendumine seisnud nii rahanappuse kui teatud määral ka ebarealistlike nõudmiste taga. Samas ei ole eriti keegi pidanud vajalikuks või võimalikuks senise süsteemi säilitamist, eriti õppetoetuse saajate arvu radikaalset vähendamist.

Hetkel on reaalne võimalus üle minna uuele, kaasaegsele ja rahvusvahelise kogemusega arvestavale üliõpilaste tugisüsteemile.

Välja pakutud süsteem peab peale kõrghariduspoliitiliste eesmärkide loomulikult arvestama ka rahandus- ja erakonnapoliitiliste mõjudega.

Soovitavalt võiks see rakenduda koos kõrgharidusreformi teiste aspektidega. See hõlmaks nii vajaduspõhiseid õppetoetusi, toetusi erivajadustega üliõpilastele, tulemusstipendiume parimatele ning erialastipendiume riiklikult olulistes valdkondades.

Oluline osa jääb ka õppelaenude kanda, kuid see ei lahenda kõigi tudengite probleeme.

Jäädes tugisüsteemi juures lootma ainult õppelaenudele ja stipendiumitele akadeemiliselt kõige võimekamatele, lõikame me liiga suurel osal võimekatest tudengikandidaatidest ära võimaluse omandada kvaliteetne eestikeelne kõrgharidus, mis peaks olema meie ühine eesmärk.

Postimees.ee online-väitluse kolmanda osana esitavad mõlemad debati pooled enda seisukohti kokkuvõtvad lõppsõnad. Nüüd on kord Eesti Väitlusseltsi võistkonna käes.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles