/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2011/09/10/743128t1h4af2.jpg)
On ühemõtteliselt selge, et terroristidele ei tohi alistuda.
Juhtkiri: ohtlik maailm
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On ühemõtteliselt selge, et terroristidele ei tohi alistuda, ent mida mittealistumine tähendab ning milles selle tulemus võiks väljenduda, on juba mitmetahulisem küsimus.
Ainuüksi fakt, et igal pool maailmas meenutatakse praegu 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid mitte pelgalt hukkunuid leinates, vaid arutatakse tolle päeva sündmuste õppetunde ning mõeldakse tulevikuohtudele ja võimalikele lahendustele, osutab millelegi olemuslikule.
Praegu mõistagi sellele, et kahjuks õnnestus Osama bin Ladenil kirjutada end ajalukku. Veelgi tähtsam on aga meeldetuletus, et me ei ela ohtudest vabas maailmas. Ja ohud ei piirdu üksnes närvilise liikluse või ebatervisliku toitumisega. Rahvusvaheline terrorism on kahjuks kõigest üks globaalsete konfliktiallikate inetutest õitest.
Eilses Postimehes ilmunud intervjuus ütles USA suursaadik Eestis Michael C. Polt, et hoolimata igasugustest probleemidest olid ameeriklased alati tundnud, et Ameerika on kindel ja turvaline paik. Ta ütles, et see tunne purunes 11. septembril kümme aastat tagasi.
Kui mõtleme tagasi Eesti 20. sajandi ajaloole, ei saa me kahjuks väita, et meie kodumaa oleks olnud kindel linn ja varjupaik. Küll aga jagame tundeid selles mõttes, et pool sajandit kestnud okupatsiooni ajal ja hiljemgi mõtlesime ka meie Ameerikast kui inimeste vabaduse kantsist. Kindlasti mõtleme sama nii Eestist kui Ameerikast ka edaspidi, ent ei maksa teha illusioone, et seda eesmärki toetavad tõsiasjad sünnivad iseenesest – tuleb teha tööd ja hoida inimeste vabadust, demokraatiat.
Sedakaudu arutledes pole bin Ladeni ajaloo osaks saamine mitte tema enda isikuomaduste ja/või tegude tulemus, vaid lähtub õigupoolest sellest, mis riiki ta ründas. Edasi mõeldes pole asi kaugeltki üksnes asjaolus, et ta julges esitada väljakutse maailma tugevaimale riigile, vaid tõdemuses, et ta ründas jagatud väärtusi. Araabia kevadest näeme, et me ei saa ega tohigi neile väärtustele ühemõtteliselt külge kleepida silti «läänelik».
Osama oli edukas vaenukülvaja. Terrorirünnakule järgnenud kümne aasta kogemus peaks kõigile näitama, et eelkõige on tema algatatud massimõrva tagajärg kahju moslemitele. Selle leebeim väljendus on ilmsüüta araablaste ebamugavused lennujaamades.
Kümme aastat on ilmselgelt pakkunud palju õppimisvõimalusi ja toonud ka võite. Kahjuks on nii, et intellektuaalselt huvitavat ja filosoofiliselt mitmeti mõistetavat sõda hirmu vastu ei võideta kunagi, ent on kahjulik ignoreerida sellega kaasnevaid lihalikke ohte.