Töötukassa ja tööturuamet tuleb liita väiksemate kuludega
Juhtkiri: lahtine rahakott
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajal, kui riik peaks iga krooni kokku hoidma ja on eelarveprobleemides sulgenud rahakotirauad lahendamist vajavate oluliste probleemide ees, ollakse ometi kõhklemata valmis kulutama ligi 20 miljonit krooni koondamistasude maksmiseks inimestele, keda koondatakse justkui ainult paberil.
Just sellise mulje asjade käigust jätab sotsiaalministeeriumi avaldus, kus antakse teada üle 300 töötaja koondamisest tööturuametis, et liita amet tunduvalt väiksema töötukassa külge. Ometi on ette näha, et suur osa koondatavaid leiab uue koha just nimelt tollessamas loodavas struktuuris. Seega on paljudel juhtudel tegu sisuliselt samale ametikohale üleviimisega teises ametiasutuses, kuid kahe asutuse liitmist ilma kuluka sulgemiseta praegune seadus ei võimalda.
Paraku on nii, et kõige lihtsam on alati süüdistada seadust, nii ka nüüd. Kuid seda, et seadused nii- või naasugust tegu ei luba, oli eeldatavasti ammu teada. Kuid kui oli ette teada, et ametite liitmine vaid ühte kaotades võimalik on ja et see riigile nii suuri kulutusi kaasa toob, kas ei oleks olnud mõistlikum liita väiksem tööturuamet suurema töötukassa külge, nagu terve mõistus ütleks? Tundub üsna kentsakas, et kaotatakse kolme ja poolesaja töötajaga asutus, selle asemel et liita praegu vaid 25 töötajaga asutus suuremaga. Viimasel juhul oleks mitu korda väiksemad ka makstavad koondamistasud ning muud kulud, mis ühe ameti sulgemisega kaasnevad.
Kuid tundub, et probleem on muus. Tööturuamet on riigiasutus, töötukassa seevastu avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on moodustatud seaduse alusel. Ja seetõttu on töötukassa nõukogu esimehe Harri Taliga hinnangul parem maksta ühekordset koondamishüvitist kui viia riigiasutuse töötajad üle avalik-õiguslikku asutusse ning siis avastada, et endised riigitöötajad ei sobi uude konteksti. Selle põhjenduse muudab aga küsitavaks tõdemine, et eeldatavasti leiab nagunii enamik praegustest tööturuameti töötajatest uue koha just loodavas asutuses.
Miski siin loos ei klapi. Tundub, et enam kui töötajate uus kontekst ja kohanemine on otsustamisel tähtis tegur sotsiaalministeeriumi alluvuses oleva tööturuameti maine. Taliga sõnul on see kahjustatud ning ka asutuse funktsionaalsus on küsitav.
Seega võib öelda, et ligi 20 miljonit krooni maksev sulgemine on sisuliselt maineparandusprojekt. Kõrge hind sel tööturuameti mainel. Eesti sai oma palju kirutud ja üle mõistuse kulukaks peetud mainemärgi «Welcome to Estonia» palju odavamalt kätte...