Juhtkiri: kolm soovi

Foto: Urmas Nemvalts

Asja tuum on tegelike inimeste tegelik heaolu

Iga inimese loomulik soov on elada pikk ja huvitav elu ning olla seejuures materiaalselt kindlustatud. Inimarengu indeksis ongi need kolm soovi kokku pandud – eluiga, haridus ja rahvamajanduse kogutoodang ühe inimese kohta.

Nende soovide täitumise taseme järgi seatakse riike ritta. Kui tahate, võite Eesti tabelikoha muutust vaadata justkui spordivõistluse tulemust. Mõnes mõttes ongi tegu riikide lõputu võistlusega oma inimeste nimetatud kolme soovi täitmisel.

Riike saab ritta seada mitmesuguste näitajate järgi. Käepärane näide on rahvamajanduse kogutoodang keskmiselt ühe inimese kohta. Üksnes rahast heaks eluks ei piisa. Võime mõelda naftarikaste riikide omavahelistele erinevustele. Liibüas on praegu kodusõda, aga Norra on inimarengu edetabelis esimesel kohal. Maapõuest ammutatud rikkust saab ju jagada mitut moodi: kulutada seda kogu ühiskonda edendaval ja arukal kombel või raisata väheste pillavale elustiilile või ka näiliselt ühishuve teenivatele, ent lõppkokkuvõttes ebamõistlikele ettevõtmistele. Ehkki viimast tuleb kindlasti ette igas riigis, on mõnel pool asjad siiski paremad, ent mõnes kohas päris hullud.

Üksnes majandusedust ei piisa, ent rahata me ka läbi ei saa. Kui riigi majandus ei toimi, ei aita ka kõige geniaalsem sotsiaalpoliitika. Muu hulgas on inimarengu indeks üks viis kirjeldada, mis tasemel ollakse riigis majanduse tulemuste muutmisega ühtpidi inimeste heaoluks ning teistpidi arengueeldusteks.

Siinkohal ongi sobiv jätta kõrvale spordisõbrale omane vaimustus edetabelikohast. Asja tuum on ikkagi tegelike inimeste tegelikus heaolus ning inimarengu indeks on lihtsalt üks viis seda kirjeldada. Mida kõrgemal järjel ühiskond on, seda keerukam on vastata küsimusele, kuidas saaks veel paremaks muutuda. Just nimelt paremaks saamise nimel on sotsiaalteadlastel mõtet lisada ühe arvuga väljendatavale indeksile aruanne, mis käsitleb inimarengu eri aspekte ning ka väga palju sellist, mida indeksit arvutades otseselt arvesse ei võeta, ent mis on meile oluline oma ühiskonna seisundi mõistmiseks ajas ja ruumis.

Loomulikult on nii teemad kui ka analüüsimeetodid väljaande toimetajate ja autorite valik. Loomulikult väljendub  valikutes ka nende isiklik vaatenurk.

Kõige olulisem on siiski see, et Inimarengu aruande ilmumine on Eestis kujunenud väga tähelepanuväärseks sündmuseks. Võime olla rahul, et see nii on läinud. Aruandesse kogutud sõnumid kõlavad ühiskonnas, annavad mõtlemisainet ja tekitavad vaidlusi. Kolm soovi saame aga esitada muinasjuttude kuldkalakese asemel iseendile ja oma riigi poliitikale.