Urmas Sutrop: Ilves peaks jätkama presidendina

Urmas Sutrop. Foto: .

Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop toob välja kolm sisuliselt olulist aspekti, mis näitavad, et Ilves väärib ka teist ametiaega.

Võiks ju argumenteerida, et president Ilvesel ei ole võrdväärseid vastaskandidaate. Keskerakonna vastaskandidaadi esitamine sarnaneb ju pigem klounaadiga. Keskerakonna jutud demokraatiast ja rahva tahte arvestamisest oma kandidaadi ülesseadmisel kahvatuvad selle partei suure juhi väsimatute püüdluste kõrval oma ainuvõimu parteis ja Tallinnas igaveseks tsementeerida.

Küllap unistab suur juht võimu haaramisest riigiski. Kui rahvas riigikogu valimistega teda võimule ei upita, ehk saab siis klounaadiga Kadrioru ainuvalitsejakski. Aga sellised argumendid president Ilvese jätkamise pooldamiseks on lamedad ja igavad.

Sisulised argumendid president Ilvese jätkamiseks teisel ametiajal on seotud tema senise tegevuse ja väljaütlemisega. Minu jaoks on tema senises tegevuses olnud olulised kolm aspekti.

Esiteks kaitseb president Ilves kindlalt meie põhiseaduse väärtusi. Oma tegevuses ja seaduste väljakuulutamisel või väljakuulutamata jätmisel on ta lähtunud ainult põhiseadusest. Ta ei ole läinud odava populismi teed ega püüdnud meeldida meediale. Minu jaoks oli kõige sümpaatsem, et ta ei allunud ajakirjanduse teatud lobigruppide survele ning kuulutas välja allikakaitse seaduse, mis kaitseb nii inimesi kui ka meediat ennast.

Väga sümpaatne on ka see, kuidas Ilves näeb oma rolli presidendina. Kiitust väärivad tema sammud oma võimu, eelkõige militaarse võimu vähendamiseks. Sõjaväe käsuliin ei pea algama presidendi magamistoast.
Tore on, et president näeb oma rolli ühelt poolt olla kogu Eesti ühiste väärtuste sõnastaja ning teiselt poolt põhiseaduslike kriiside vältija.

Teiseks on president Ilves edukalt täitnud Eesti riigi ja rahva moraalse kompassi rolli. Ta muretseb selle eest, et kõigil oleks Eestis hea elada, et kõigil lastel oleksid Eestis võrdsed võimalused, et ei mindaks siit ära, et tuldaks vaimselt rikkamana koju tagasi. President Ilves on näidanud üles siirast muret ja hoolt Eesti inimvara, kõigi Eesti inimeste käekäigu eest.

Minu jaoks on olnud märgilise tähendusega presidendi rängad väljaütlemised moraalinormide vastu eksinud poliitikute kohta. Mul on hea meel, et ta on andnud lubaduse, et inimene, kes on käinud valimisteks Venemaalt raha kerjamas, ei saa kunagi ülesannet moodustada valitsus. See annab mulle, minu lastele ja lastelastele kindlustunde, et Eesti riik ja rahvas on kestlik.

Kolmandaks on president Ilves näidanud üles sügavat muret ja hoolt eesti keele arendamiseks. Just nimelt arendamiseks, mitte kaitsmiseks. Eesti keele positsioon on tänapäeva maailmas tugevam kui kunagi varem. Aga et see kestaks, on vaja eesti keelt arendada, eriti valdkondades, kus tulevad kasutusele uued mõisted. Kõigil peaks veel meeles olema mullune presidendi sõnavõistlus. Sõnaus andis meile hulga sõnu, mida me juba igapäevaselt kasutame, näiteks taristu, kestlik, kärgpere ja penipaun.

Puutusin sõnausega seoses presidendiga lähedalt kokku. President on keelearenduses selgelt eesti keeleuuenduse kurvi lõpmatusse tõmbav Johannes Aaviku mees. Aga presidendiga saab argumenteeritult vaielda ja talle selgitada ka Johannes Voldemar Veski tasakaalukama eesti keele arendamise põhimõtteid ja väärtusi.

Just presidendi avatus dialoogiks ja ka teistsuguste arvamuste ärakuulamise oskus teevad temast minu jaoks suurepärase presidendi ka järgmiseks valimisperioodiks. Et Eesti elu muutuks paremaks, et president hoolitseks toimiva ja korrastatud riigi pidamise eest.