Juhtkiri: eripensioni aeg on möödas

Kui kasutada sõjanduse ajaloost laenatud termineid, siis võiks öelda, et kui seni on eripensionide kaotamist püütud läbi viia välksõjaga, siis nüüd on valitsus asunud partisanisõtta.

Eripensionide kaotamisest on Eestis räägitud kogumispensionisüsteemi kehtestamisest saadik. Kuid alati on seda tahetud teha kõigil korraga ning see pole kunagi läbi läinud. Ka eelmine koalitsioon püüdis eripensione kaotada.

Protsessi algus – 2007. aasta – oli nupukalt valitud: majandusbuumi aeg, aina kerkivad sissetulekud olid inimestes loonud muretu meeleolu ja reforme oli kerge algatada. Kuid siis tuli majanduskriis ja 2009. aastaks kadus eripensionide reformikava häälekate huvigruppide survel kalevi alla.

Nüüd on valitsus valinud teise tee ja võtab eripensioni saajaid «ükshaaval» ette. Esimestena lähevad reformitulle õiguskantsler ja riigikontrolör. Kas ja milline edu saadab valitsust reformi kulgedes, näitab aeg. Levib ka kahtlevaid hääli, arvatakse, et valitsuskoalitsioon on tugevamate huvigruppide vastu siiski jõuetu.

Eripensionide süsteemi sisseseadmisel oli kaks eesmärki. Esiteks pidi see innustama inimesi valima teatud elukutseid, näiteks kaitseväelase ja politseiniku oma. Eripensioni nähti täiendava motivaatorina selle otsuse langetamisel.

Teiseks pidi see kõrgete riigiametnike puhul vähendama korruptsiooniriski. Tõsi, ka suur töötasu teenib seda eesmärki, kuid kindlustatud vanaduspõlve pakkumine peaks hoidma inimeste moraali kõrgel ka aja möödudes, siis, kui töötasu suurus oma võlu kaotama hakkab.

Ent praeguseks puudub õilsatel eesmärkidel juurutatud eripensioni süsteemis ka sisemine süstemaatilisus. Nii näiteks saavad politseinikud eripensioni, päästjad aga mitte. Kohtunikud saavad eripensioni 75 protsenti palgast, riigikontrolör aga näiteks 70 protsenti.

Jääb mulje, et eripensioni suurus ja saamine on kunagi sõltunud mitte süsteemi eesmärgist, vaid soodustust taotlenud huvigrupi häälekusest. See asjaolu teeb eripensionid ebaõiglaseks. Ning kui kunagi oli eripensionisaajaid mõnikümmend, siis praegu on nende arv juba üle kahe tuhande. See koormab riigikassat, kuigi pensioni peaks töötaja ise koguma.

Eestis on kogumispension, mille kaudu saab inimene oma vanaduspõlve ise kindlustada. Segaselt seatud, aina kulukamaks muutuv ja isegi eripensioni saajaid ebaõiglaselt kohtlev süsteem on oma aja ära elanud.