Indrek Mustimets.

FOTO: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Miks on nii, et miljonilise võlaga võid sa riiki juhtima tormata ja 300 euro suuruse võlaga ei või sa ka ühele kandleloole toetust küsida? küsib tartlane Indrek Mustimets.

Kui ma olen eraisikuna finantsasutusele mingi summa võlgu, siis üldjuhul mulle uut krediiti ei võimaldata. Makske enne ära ja siis tulge uut laenu küsima!

Kui ma olen kultuuriüksuse juht ja soovin oma kandleringile kultuurkapitalilt 500 eurot toetust, aga ma olen eelmise toetuse eest võlgu, siis kultuurkapital mulle uut toetust ei anna (isegi ei võimalda taotlust esitada).

Kui ma olen juriidiline isik ja soovin osaleda laste mänguväljaku ehitamise riigihankel, siis riik või omavalitsus lükkab mind minu võimaliku maksuvõla tõttu kõrvale (ükskõik kui suur see siis on). Makske võlad ja tulge uuesti, ütlevad nad.

Kui ma olen erakonna juht ja mul on miljon eurot võlgu, siis on see normaalne, et ma võin oma erakonna viia valimisvõitlusse (ja tekitada endale uusi võlgu).

Minu arvates ei tohiks erakondadel aga olla võlgu (kindlasti mitte läbipaistmatuid võlgu), mille tagasimaksmisega nad kimpus on, nuputatakse skeeme, kuidas võlgadest välja tulla ning nimetada asju nimedega, millest keegi aru ei tohiks saada.

Ja minu arvates ei tohiks valimistel osaleda erakonnad, kes ei ole suutnud aasta või pool aastat enne valimisi oma võlgu likvideerida.

Eks erakonna majandamine näita ka riigimehelikkust ja oskust riigiga hakkama saada, oskust riiki ja riigi raha valitseda. Selle asemel, et võõra raha eest laristada, kädistada ja Toompeale kohti lunastada. Miks on nii, et miljonilise võlaga võid sa riiki juhtima tormata ja 300 euro suuruse võlaga ei või sa ka ühele kandleloole toetust küsida?

Võetagu öeldut kui mõttemängu, et miks me väikestel puhkudel nõuame, et tegija peab argistesse mängudesse tulema võlgadeta ja teisalt kõige kõrgemasse mängu tulemisel meil seda nõuet ei ole.