/nginx/o/2008/06/02/46311t1h77f1.jpg)
Rohkem komöödia kui kohtupidamine, tundub Ukraina opositsioonijuhi Julia Tõmošenko kohtuprotsessi jälgides. Näiteks eile lükkas kohtunik tagasi kolm palvet Tõmošenko vahi alt vabastada: ühe kaitseadvokaatidelt, teise vaimulikelt, kes tahavad Tõmošenko oma järelevalve alla võtta, kolmanda kunagiselt Eurovisiooni võitjalt Ruslanalt. Jah, selleltsamalt «Go, Wild Dancers, Go!» Ruslanalt.
Ent mida enamat saakski oodata protsessilt, kus süüalune ise naeruvääristab igal sammul kohtunikku, samas kui kohtunik on eeldatavasti kusagilt kõrgemalt saanud käitumiseks juhtnöörid ning täidab neid hoolega. Õigusriigiga harjunud inimestele kõlab absurdsena, aga Ukrainas on võimatu sellist asja välja mõelda, sest selline on tegelikkus.
Tundub, et kõigega, mis Tõmošenko elus teeb ja temaga juhtub, kaasneb kaks versiooni tõest: tema ja ta toetajate versioon, mille kohaselt seisab tema kõige hea eest ja on sunnitud võitlema paha Janukovitši (või paha Juštšenko) vastu, ja tema vastaste tõlgendus, mille järgi on Tõmošenko Ukraina riigi suurim vaenlane.
Kumba versiooni uskuda, on igaühe otsustada. Seni jätkub kohtupidamine, mis oleks halenaljakas, kui kaalul poleks ühe suure riigi tulevik.