Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/04/07/5239797t1h8f5c.jpg)
/nginx/o/2011/08/05/697734t1h9d54.jpg)
Kultuur on üks vastuoluline asi: enamik sellest tahaks jõuda võimalikult paljudeni, kuid niipea kui üks stiil/üritus/valdkond sellega hakkama saab ja ületab nähtamatu joone, mida populaarsuseks kutsutakse, hakkab see ka alla käima. Niipea kui oja jõkke jõuab, kaotab ta oma mässulisuse, kire ja vaimu – ja suure hulga neid, kes seda kõige selle pärast armastasid.
Viljandi pärimusmuusika festivali pealik Ando Kiviberg on raskes olukorras. Ühelt poolt on folgi peavoolustumine kenasti kõlisev ja krabisev, kuid teisalt teab ta hästi, et vool on kiire ja maa külgetõmbejõud halastamatu.
Folki saab päästa küll. Tõsi, see tähendab muutusi. Võib-olla sama suuri kui jõe tagurpidi voolama panemine.