Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

Evelyn Kaldoja: äärmuslus ja propaganda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Evelyn Kaldoja
Evelyn Kaldoja Foto: Liis Treimann

Seapea sünagoogi juures, haakristide ja natsilippude heiskamine, natsimarss taasiseseisvumispäeval, suitsugranaadid antifašistide filmi esilinastusele. Kõige tipuks möödunud nädalal veebi ilmunud galerii Leedu sõjaväelastest, kelle jaoks on auasi poseerida nii riikliku tähtpäeva auvahtkonnas ja Afganistani Ghori provintsis kui ka natsimarsil, seljas pluus kirjaga «diktatūra», või siis uhkustada tätoveeringuga, mida isegi kõige lennukama jutuga kaitseväe pressiesindaja ei saaks enam nimetada lihtsalt õnne- või ususümboliks. Sellise loetelu võiks välja tuua Leedut viimasel ajal tabanud probleemidest seoses paremäärmuslusega.



Asjadega keskmisest paremini kursis kohalikud väidavad, et suurima tõenäosusega on tões ja vaimus neonatsivaadetega inimesed korraldanud vaid osa neist sündmustest. Teine osa võib aga olla seotud vastasjõudude endiga, kes omakorda ei pruugi olla mitte sugugi tões ja vaimus omal algatusel äärmusluse vastu võitlejad. Vaid pigem hoopiski toetatud mõne välismaise jõu poolt, kelle huvides on näidata Leedut kui väikest vastikut natsiriiki.

Näiteks arvatakse, et osa natsirünnakuid antifašistide vastu võib olla korraldatud hoopis viimaste endi poolt. Samuti peetakse veidraks antifašistidega seotud homoaktivistide soovi jaguneda parempoolsete marsi trajektoorile moel, mis võimaldaks kõige paremini välja meelitada mõne uusnatsi rünnaku foto- ja filmikaamerate ees. See tõesti meenutab rohkem oma koraanipõletuslubadustega islamiste peibutavat pastor Terry Jonesi kui mõistlikku kodanikuliikumist.

Vandenõuteooriaid toetav asjaolu on ka see, et äärmuslastest sõdurite galerii avaldanud antifašistide veebilehelt ei leia ühtegi selle organisatsiooni esindaja nime. Ega saa seda ka siis, kui saata küsimustega e-kiri veebis antud ainsale meiliaadressile. Kuigi ilmselgelt oli galeriisse pilte korjatud väga süsteemselt ja üsna pika aja vältel.

Kõigi nende kahtlaste sündmuste kõrval ei saa aga siiski paraku vaidlustada, et paremäärmuslased Leedus tõesti marsivad ning et neil marssidel on osalenud ka kaitseväelasi, kes pole pidanud paljuks riputada vastavaid pilte igaühele kättesaadavas vormis internetti.

Viisaka riigi sallivus parem- ja vasakäärmusluse suhtes ei peaks sõltuma tema naabermaadest ja nonde propagandaharjumustest. Demokraatliku maa relvajõududes teenivad inimesed peaksid aru saama, et nad ei saa olla tööajal selle riigikorra kaitsjad ja puhkeperioodil diktatuuri ülistavad ekstremistid. Ega ulatada lahkelt propagandarelva oma kodumaa vaenlastele.

Tagasi üles