Oliver Lomp

FOTO: Toomas Huik

Tallinna munitsipaalpolitsei piletikontrolörid tabasid tänavu esimese kuue kuuga enam kui 12 500 piletita reisijat. Jänest, nagu neid maakeeli kutsutakse.

Mõned päevad tagasi pidasin ma jäneseid lontis kõrvadega tasakesi istujaiks, kes loodavad, et piletikontrolör ei satu just tema reisile. Nüüd on mu arvamus muutunud. Osa jänestest on kindlasti süüta.

Üle pika aja trammiga sõites tahtsin, viieeurone paberraha näpus, trammijuhilt 1,6-eurose pileti osta. Ta keeldus seda mulle müümast, kuna tema paberraha vastu ei võta. Küsimusele, kas see on kuskil seaduses kirjas, vastas ta, et ei ole. Aga nii palju valeraha olevat liikvel, et tema paberraha ei tunnista, kuna tal pole võimalik kupüüre kontrollida.

Pärimisele, mis ma reisijana tegema pean, kõlas kiire vastus: «Niikuinii midagi ei juhtu!» Niiviisi nõutult sõitsin oma reisi lõpuni, kuid mida ma oleksin teinud mupo haarangu korral, ei tea. Kas nad oleks uskunud minu lugu, et mulle lihtsalt ei müüdud piletit?

Seega, kui tahetakse, et järgmise kokkuvõtte ajal loendataks jäneseid veidigi vähem kui 12 500, oleks ühistransportijatel viimane aeg hankida valeraha tuvastamise aparaadid. Muidu on edaspidi teisigi jäneseid, kes haavikuemanda mõõtu päriselt välja ei anna.