Tõnis Saarts

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Uudisteagentuuri BNS tellitud TNS EMORi uuring näitas, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) tõusis juulis toetuselt teiseks erakonnaks Reformierakonna järel, pisut kasvatas populaarsust ka Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), veidi kaotasid populaarsust Reformierakond ja Keskerakond.


SDE toetus juulis oli 24 protsenti, Reformierakonna toetus 31, Keskerakonnal 21 ja IRLil 15 protsenti. Juunis toetas SDE-d 21, Reformierakonda 33, Keskerakonda 22, ja IRLi 13 protsenti vastanutest.

Politoloogi ja Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi lektori Tõnis Saartsi arvates võib Reformierakonna ja IRLi puhul rääkida stabiilsusest. Reformierakonna populaarsuse kaheprotsendiline langus pole tema sõnul märkimisväärne.

«IRLi puhul oleneb väga palju edasistest sündmustest ja sellest, kuidas lahendatakse erakonnasisene kriis ja millised on edaspidised meediasõnumid IRLi kohta. Siin on võimalus, et langusetrend mõne aja pärast jätkub, aga erakonna reiting võib ka stabiliseeruda,» lausus Saarts.

Ta tõdes, et kui IRLi toetus on sisuliselt valimistest saadik langenud ja praegu korraks stabiliseerunud, siis see ei anna veel alust rääkida, et toetus hakkab tõusma. «Kui me näeme ka järgmisel kuul tõusu, siis võime öelda, et mingisugune tõus on olemas. Aga praegu räägime pigem sellest, et langustrend on võibolla ajutiselt peatunud, aga see ei tähenda seda, et edaspidised arengud peaksid kindlasti tõusu näitama,» ütles Saarts.

Sotsiaaldemokraatide kohta arvas politoloog, et neid käsitletakse mõnes mõttes alternatiivina. «Sotsid on reservuaar inimestele, kes on IRLis või Keskerakonnas pettunud. Või kes ei näe, et need erakonnad esindavad neid seisukohti, mida nemad tahaksid näha,» lausus Saarts.

«Kui me vaatame trende laiemalt, siis IRL on hääli kaotanud sotsidele. Kui me vaatame, kellele Keskerakond kaotas juba valimiseelsel ajal eestlaste hääli, siis olid need vähemalt osaliselt jälle sotsid. Nii et asi ongi selles, et sotsid on võitnud kahe teise erakonna nõrkustest, mitte oma erakonna tugevnemisest. Tugevnemise efekt oli mõnes mõttes enne valimisi, kui lavale tuli Sven Mikser. Praegu ei ole ühtegi niisugust erilist sündmust olnud, mis oleks nad meediafookusesse tõstnud või loonud neist pildi kui eriti edukast, uuendusmeelsest ja nutikast erakonnast, arvas politoloog.

Saartsi arvates saavad sotside jaoks otsustavaks 2013. aasta kohalikud valimised. «Kui seal jäädakse taas neljandaks ehk parlamendierakondadest viimaseks, siis ma arvan, et sellel erakonnal Eesti poliitika tippliigasse asja ei ole. Piirkondliku struktuuri tugevdamine võtab aega ja küsimus on selles, kas sotsid saavad sellega hakkama või ei. Kohalikel valimistel lihtsalt loosungitega peale minna ei saa, kui ei ole kohtadel inimesi. Nii et ma ei oleks selle erakonna eduvõimaluste suhtes liiga optimistlik, kui nad ei suuda oma piirkondlikke organisatsioone üles ehitada,» resümeeris Saarts.