Eurod. FOTO: Arno Saar / Õhtuleht

Kuumus, mis Euroopat kütab, ei ole vaid lõõmava päikese süü. Võlakriis on palju karmimate kraadidega majandustsooni kohale laotunud, ja otsust, mis kas või ajutist jahutust pakuks, oodati pikisilmi. «Euroopa ilma eurota on kujuteldamatu» – need on Angela Merkeli sõnad, kes Brüsselis saavutatud kokkulepet tervitas.


Euroopa liidrite otsust pakkuda Kreekale uut abipaketti, milles osalevad ka erainvestorid, pluss muuta võlakriisi ohjeldamiseks stabiilsusfondi paindlikumaks, võib Euroopa stabiilsuse huvides tervitada kui sammu õiges suunas.

Kui seni oli päästefondi abiraha hädasolijatele ette nähtud juhul, kui mujalt enam laenata pole võimalik, siis edaspidi lubatakse stabiilsusfondi vahendeid kasutada ka ennetavateks laenudeks.

Tõsi, sellest võib stabiilsuse tagamiseks väheks jääda. Ehkki turud ohkavad esialgu otsuse jahutava briisi käes kergendatult, ei pruugi sellest olla pikemaajalist leevendust. Kuumus kestab, kardavad analüütikud.

Lämmatavat kõrgrõhuala kardetakse kahest suunast. Palju sõltub praegu Kreekast endast ja sellest, kas riik on suuteline plaanitud tegevuskava edukalt ellu viima ja langetama oma võlakoorma jätkusuutlikule tasemele. Kardetakse, et praegune pakkumine kärbiks Kreeka võlga vaid 21 protsendi võrra.

Kuid pikemas perspektiivis on küsimus selles, kas riik on võimeline taastama oma majanduse konkurentsivõime. Teisalt on äärmiselt oluline, et kriis ei laieneks Hispaaniasse ja Itaaliasse, ja ka siin sõltub palju riikidest endist. Alles siis, kui ka neis riikides on säästuprogrammi elluviimine edukas, võib ­Euroopa veidi kergemalt hingata.

Kuid seni tuleb tõdeda, et üks vihma­sabin ei pruugi tähendada veel põua lõppu. Euroopa stabiilsuse taastamiseni on pikk maa, ja võetud on alles esimesed sammud.

Euroopa liidrite otsust saab näha ka kui kompromissi Euroopa liidrite huvide vahel. Enne neljapäevaõhtust tippkohtumist pidasid Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet maha seitse tundi kestnud arutelu, ja jõudsid kokkuleppele.

Sarkozy loobus Prantsusmaa pakutud uuest pangamaksust, Merkel vastuolekust võlakirjade tähtaegade pikendamisele ning keskpank nõudest välistada Kreeka osaline maksejõuetus.

Eesti osaleb uues Kreeka laenuprogrammis stabiilsusfondile antud garantiiga, mis kataks 0,28 protsenti kõigist stabiilsusfondi väljastatud laenudest. Ühelt poolt on see küsimus solidaarsustest. Kuid teisalt ei ole meil ka teist valikut. Euroopa ilma eurota on kujuteldamatu ka meie jaoks.