Valitsus on oma 100 kriitikavaba päeva juhuste tahtel enam-vähem kätte saanud, kuigi kellelgi polnud tõsist plaani seda anda ega oodata. Pärast valimisi jätkas ju sama koalitsioon sama peaministriga – ader juba niigi seatud, tuleb künda.
Juhtkiri: sada päeva ja üks nädal
20. juuli 2011, 11:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhused on hoidnud me valitsust tähelepanu keskmest eemal – sajast päevastki kirjutame hilinemisega. Enne praeguse valitsuse ametivannet riigikogu ees 6. aprillil olid Eesti jalgrattamatkajad Liibanonis pantvangi võetud. Sealt edasi jagus enamikul rahvast tähelepanu vaid Andrus Veerpalule, kasvuhormoon oli huvitavam kui koalitsioon. Seejärel imestati Soome valimistulemuste üle. Lisaks on kogu selle aja meeli elevil hoidnud Euroopa võlakriis.
Vaidlus maamaksu osalise kaotamise üle on olnud ses reas suurim erand. Vastav otsus riigikogus tehti, aga lõpuks õnnestus Edgar Savisaarel see teema kaaperdada ning IRLi ja suurema osa reformierakondlaste punktivõitu kahandada. Šõu ongi käinud IRLi valimislubaduste ümber.
Nimeliselt lubati tasuta kõrgharidust ja nüüd paistab, et ses valdkonnas on reformi avang tehtud.
Jaak Aaviksoolt kaitseministri portfelli üle võtnud Mart Laar kirjutas jõuliselt ja loosunglikult riigiaparaadi tõhususest (PM 09.06): vähem kindralitele, rohkem sõduritele.
Kahjuks järgnes sellele vägagi piinlik faux pas Lauri Vahtre palkamisega. Kui usutavalt ja innustavalt kõlavad mis tahes reformiplaanid, kui lubatakse endale töökonkursside etendamist, selmet lasta sisul ja vormil ausalt kokku kõlada? Juhan Parts väärib samuti märkimist. Andres Tarand ütleb tänases lehes, et «Eesti Energiat ei valitseta muidugi endiselt. See on üks nõrk punkt». Kas nõustuda Tarandi hinnanguga või mitte, on teie valida.
Koalitsiooni vähema velle tegemiste kõrval ei ole Reformierakonnal sama säravat või skandaalset ette näidata. Oma nime tuleb neil aga kindlasti õigustama hakata. Olgu näiteks kas või üha kulukamaks kujunevad eripensionid – mitmed võtmed ses asjas on nimelt reformierakondlastest ministrite portfellides.
Selle valitsuse püsimise proovikivi on järgmise aasta eelarve, need läbirääkimised on kohe-kohe algamas. Tulemused näitavad, kui koostöövalmid tegelikult ollakse.
Proovikivi on lisaks Euroopa võlakriisis tegutsemisele oma tegude seletamine ja põhjendamine Eesti ühiskonnale. Väga palju on mängus. Mitte ainult rahaliselt, vaid ka usalduse mõttes eri tasanditel. Seepärast peaks põrpimist vältima isegi siis, kui hingele haiget tehakse. Kannatage ära, 12/13 teist on ju mehed!