Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso.

FOTO: AFP / Scanpix

Antiikajal peeti kümneid tuhandeid teoseid sisaldanud ning hiljem sõdades ja tulekahjudes hävinenud Aleksandria hiiglaslikku raamatukogu tsivilisatsiooni nurgakiviks. Nüüd pannakse tänu kauakestnud rahuajale ja ennenägematule jõukusele Euroopas alus uuele, veelgi suuremale ja igal juhul vastupidavamale raamatukogule: projektile nimega Europeana.



Europeana on Euroopa digiraamatukogu, mis avab täna külastajatele oma virtuaalsed uksed. Tegemist on mitmekeelse internetiportaaliga, kuhu on koondatud ELi liikmesriikide raamatukogudes, muuseumides ja arhiivides digitaliseeritud kultuuriväärtused. On väga tõenäoline, et Europeana saab maailmas tähtsamagi koha, kui oli Aleksandria raamatukogul.



Põhjuseks pole sugugi mitte ainult asjaolu, et digitaalkujul saab kultuuriaardeid säilitada sajandeid. Palju olulisem on see, et kui Aleksandria raamatukogu varasid said kasutada ainult väga kitsa ringi teadlased ja uurijad, kellel oli piisavalt raha, et reisida Egiptusesse, siis uus Euroopa digiraamatukogu on avatud kõigile huvilistele kogu maailmas.



Alates tänasest saab veebiaadressil www.europeana.eu alustada virtuaalset reisi, et tutvuda Euroopa rikkaliku kultuuripärandiga. Kes soovib näha Mona Lisa naeratust, saab minna virtuaalsele külaskäigule Louvre’isse ja Leonardo da Vinci kuulus maal ilmub otse arvutiekraanile; sealt omakorda võib teekonda jätkata Veneetsiasse, et näha sama autori teisi töid. 



Soome matemaatikatudeng võib hiirega klõpsates pöörata Europeanas Isaac Newtoni «Principia mathematica» lehti, kartmata, et 1687. aastal ilmunud originaal kannatada saaks. Läti geograaf võib uurida 1784. aastast pärit maakaarti «Carta plana de parte da Costa do Brazil», mis kirjeldab Portugali maadeavastuste ajalugu ja mis on praegu hoiul Portugali rahvusraamatukogus Lissabonis.



Lisaks kõigele saab iga külaline Europeanat kasutades panna sealsed teosed nende ajaloolis-kultuurilisse konteksti. Kui on soov tutvuda teistegi Mozarti ajast pärit teostega, tuleb lihtsalt klikkida Europeanas oleval ajateljel ja teie ees ongi 1756.–1791. aasta raamatud, maalid ja ehitised. Need, keda huvitab pigem Euroopa lähiajalugu, võivad klikkida aastal 1989 ning vaadata videot Berliini müüri lammutamisest.



Ning selleks kõigeks pole isegi mitte piletit vaja! Europeana on kasutajaile tasuta, sest Euroopa digiraamatukogus olevad teosed on kas avalikud või on autorid andnud nende kasutamiseks loa.  



Europeana töörühma kuulub vaid 14 eksperti, kelle kontor Haagis on nii väike, et nad mahuvad kõige täiega ära Hollandi Kuninglikku Raamatukokku. Samas toetub Europeana tegelikult enam kui 1000 raamatukogule, arhiivile ja muuseumile. Nende riiklike asutuste ülesanne on säilitada ja viia digikujule kultuuriobjekte. Euroopa Liit pakub sealjuures oma abi digitehnoloogia tõhustamiseks tehtavatele teadusuuringutele ning rahastab seda tegevust järgmisel kahel aastal 120 miljoni euroga.



Selleks, et kõiki eri riikides olevaid esemeid saaks näha ühes kasutajasõbralikus portaalis, on Euroopa Liidu toel arendatud välja tehnoloogia, mis muudab eri riikide raamatukogude, muuseumide ja arhiivide digitaliseerimistarkvarad omavahel ühtivaks.



Europeana avamine on vaid esimene samm, kuigi seal olevad kaks miljonit kirjet on iseenesest väga paljutõotav algus. Samas on praegu digikujul olemas kõigest üks protsent kõigist arhiivimaterjalidest ja see tähendab, et digiraamatukogu riiulitele on oodata põnevat täiendust.



EL on seadnud endale ambitsioonika eesmärgi: aastaks 2010 peaks Europeanas saama tutvuda kümne miljoni kultuuriväärtusliku objektiga. Kultuurilise mitmekesisuse ja uuenduslike tehnoloogiate liidust on kasu õpilastele, teadlastele, kunstihuvilistele ja üldse kõigile neile, kes tunnevad huvi Euroopa rikka kultuuri ja ajaloo vastu.