Kooskõlastusringile saadetud kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu järgi võiksid tulevased arstid ja õed pääseda pikast, 8–12 kuud kestvast ajateenistusest. Läbida tuleks vaid spetsiaalselt tervishoiutöötajatele mõeldud sõduri baaskursus ning katastroofimeditsiini kursus.
Madis Filippov: arstid ja ajateenistus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muudatust põhjendatakse sellega, et sõjaolukorras saaks tervishoiutöötajaid kasutada võimalikult otstarbekalt ning elutähtsad teenused toimiksid ka siis. Probleem on ka selles, et praegu võib mõni hiljem arstiks õppinud noormees olla sõjaajal näiteks väeosa autojuht, kelleks ta õppis ajateenistuse ajal.
Nii on mõnes mõttes mõistetav, et arstid, kes on igal ajal eluliselt tähtsad, saavad eraldi spetsiaalse väljaõppe. Pealegi on see neile mugav ja paindlik, kuna paljud peavad kuni 12-kuulist teenistust niigi liiga pikaks.
Samas võib see tekitada küsimuse, miks just nemad. Erisusi võiksid nõuda väga mitme ameti esindajad, kellest on pärast ajateenistust saanud spetsialistid alal, millega nende valdkond kaitseväeteenistuses kuidagi ei haaku.