Meikar peab on rahvastikuministri Urve Palo nõrkuseks seda, et ta ei ole suutnud saadete tellimise vajalikkust piisavalt selgitada.
Meikar: riik peaks PBK ära ostma
Meikar peab on rahvastikuministri Urve Palo nõrkuseks seda, et ta ei ole suutnud saadete tellimise vajalikkust piisavalt selgitada.
Rahvastikuminister Urve Palo nõrkust ei näita otsus osta eetriaega PBKst, vaid see, et ta pole seletanud, mida ta selle all mõtles. Ka tema kodulehelt leiab vaid uudise tema visiidist Ameerikasse, kuid ei ühtegi sõna lükkamaks ümber kriitikanoote «Putini telejaamaga» koostöö tegemise eest.
Ma saan täiesti aru, miks Eesti rahvusringhäälingu nõukogu esimees Andres Jõesaare täna Terevisioonis ideed materdas. Küll ei kiida ma heaks demagoogiat, nagu laused «viime rongiga raha Kremlisse», «toetame Putini propagandat», «kummardame vene telekanalitele» jne. Selline sildistamist võib teha rahvuslasest poliitik oma blogis. Selline retoorika hävitab võimaluse pidada sisulist debatti.
Minu arvates oleks kõige parem PBK tervenisti ära osta ning seeläbi saada kontroll kogu programmi üle. Niikaua, kuni meil selleks piisavalt raha ei ole, ostame mingi osa, ehk siis eetriaega prime time´il ning sisustame selle tõeliselt huvitava saatega.
Jõesaar eksib, kui peab riigi raha PBKsse saatmist kanali usaldusväärsuse tõstmiseks. Usaldusväärsus on juba niigi olemas ning vaid tänu eestivenelaste harjumusele PBK-st infot saada võime pakkuda alternatiivi seal täna levitavale «tõele».
Oluline on ostetud saate kvaliteet. Mõelge, kui seda juhiks uus Urmas Ott? Kas kahtleksite siis, et see võiks võita vaatajaid ja usaldust ning kokkuvõttes avardada eestivenelaste inforuumi?
Kui ostetud saada ja selle juhid populaarseks saavad, on perspektiivis võimalik see saade kolida ETV2te ja uskuge mind, vaatajad tulevad kaasa. Niikaua, kuni meil ei ole vaadatavat oma vene kanalit tuleb aga kasutada kanalit, kus publik juba ees on.
10. novembri Eesti Päevalehes kirjutas David Vseviov eestivenelaste kanalieelistusest järgnevalt: «Valdavas enamikus lülitavad nad televiisori nende arvamust kinnitavale kanalile, tehes seda kas või ainuüksi selleks, et veenduda oma arvamuse õigsuses». Uuringud näitavad, et eestivenelased vaatavad ja usaldavad PBKd, kuid see ei ole peamine probleem. Põhiline probleem on hoopis selles, et paljud eestivenelased ei usalda Eesti riiki.
Mina näen PBKsse saadete ostmises võimalust kasutada kanali usaldusväärsust selleks, et tõsta Eesti riigi usaldusväärsust ja seletada meie positsiooni eestivenelaste. Võime vaadata seda kui ajutist lahendust kuni ETV2 käivitumiseni, mis on palju parem, kui jätkata mitte millegi tegemist.
Ei saa välistada, et PBK laseb pärast ostetud saadet eetrisse propagandaminutid, kus julmalt lükatakse ümber kõik saates esitatud seisukohad ning esitatakse Kremli «tõde». Loodan, et Urve Palo on kaalunud seda riski, sest vastutus igasuguste probleemide ees lasub tema õlgadel.
Debatt inforuumi arengu üle peab jätkuma ning loodan, et seda tehakse edaspidi konstruktiivsemalt.