Jalgpalli MM sai läbi.

FOTO: Karikatuur: Urmas Nemvalts

Jalgpallipidu on lõppenud. See tõi rõõmu nii fännidele, kes Venemaale sõitsid, kui ka neile, kes seda teleri vahendusel jälgisid. Palju rõõmu tõi see võõrustajatele, venelastele. Nende koondis sai lõpuks üle psühholoogilisest barjäärist ning näitas korralikke tulemusi. See oli siiski teisejärguline, põhiline oli, et Venemaa elanikud said osa suurest ja lõbusast karnevalimelust. Venemaal leidus neid, kes noorte inimeste vabameelset käitumist kritiseerisid, kuid tuleb aru saada, et noored on noored ning tahavad end tunda suure peo ajal samamoodi, nagu tunneksid end nende eakaaslased Londonis või Barcelonas, mitte nagu Iraanis või Somaalias. Vene inimesed näitasid end sõbralike ja külalislahketena, aidates lõhkuda stereotüüpe ning tõestada paljudele, et kurat pole nii hirmus, nagu temast räägitakse.

Jalgpalli MM tõi üllatusi ja teisalt kinnitas varasemaid seaduspärasid. Oli põrujaid, kuid neid pole põhjust haletseda. Jalgpall ja haletsus ei sobi kokku, sest jalgpall on ennekõike meeste mäng. Jalgpall on ka õiglane, sest võidab kokkuvõttes parem. Muidugi leiab ajaloost neid, kel olid eeldused tulla tšempioniks, kuid kes erinevatel põhjustel selleni ei küündinud. Pole tarvis meenutada 1930ndate ime-austerlasi või 1950ndate hirmsaid madjareid, kelle mängule tunnistajaks olijaid on siin ilmas järgi vähe, aga võib meenutada hoopis näiteks 1980ndate Brasiiliat või sama kümnendi «Taani dünamiiti». Kuskil jäi midagi puudu, kuskil oli ebaõnnestumine või eksimus ja karikas jäi pea kohale tõstmata.

Horvaatia näitas, et hoolimata tugevast konkurentsist on väiksematel võimalik tõusta kõige teravamasse tippu. Island alagrupist edasi ei jõudnud, ent tõestas, et isegi väga väike võib lõppturniirile pääseda ja mängida kui võrdne endast rahvaarvult 10, aga ka 100 korda suuremate jalgpallimaadega. Nagu ta oli seda juba kahe aasta eest teinud Euroopa meistrivõistlustel.

Jalgpalli pole puutumata jätnud globaliseerumisprotsess. Varem kehtis seaduspära, et kui MM toimub väljaspool Euroopat võidavad Lõuna-Ameerika maad, kui Euroopas, siis eurooplased. Nüüd on eurooplased 2002. aastast hoidnud lõunaameeriklasi kuival ning oma osa eelise saavutamises on selles, et lääneeurooplaste koondistes, nagu värske maailmameistri Prantsusmaa omas, on hulgaliselt andekaid mustanahalisi, araablasi ja ladinaameeriklasi. Lõuna-Ameerika pole endast viimasel kolmel kümnendil Euroopaga sarnast tõmbekeskust kujutanud ja sellest ka nende mahajäämus.

Vene inimesed näitasid end sõbralike ja külalislahketena, aidates lõhkuda stereotüüpe ning tõestada paljudele, et kurat pole nii hirmus, nagu temast räägitakse.

MM-il oli võitjaid palju. Kuid kaotajaks oli FIFA. On silmakirjalik väänata Šveitsi ja Horvaatia koondise mängijate käsi süüdistades neid poliitilistes žestides, samas tehes nägu, et Vladimir Putini ees lipitsemisel pole pistmist poliitikaga. Üldse on häbiväärne, et kaks järjestikust MM-i müüdi korrumpeerunud FIFA ametnike poolt maha.