Urmas Neeme.

FOTO: Raigo Pajula

Eestikeelsete subtiitritega telekanalite arv on viimaste aastate jooksul hüppeliselt kasvanud. Ühest küljest on hea, kui inimesed saavad rohkem meelelahutust ja teadmisi, ilma et peaksid mõnd võõrkeelt mõistma.

 Teisalt tundub, et osa kanalite või sarjade vaatamiseks tuleb originaalkeelt osata tõlkijast paremini. Subtiitrite kvaliteet on  väga hüplik. Enamasti suudavad tõlkijad ka väga keerulise ja spetsiifilise teksti arusaadavaks teha, kuid halvad erandid on need, mis jäävad meelde.

Seetõttu pole üllatav, miks inglise keelt juba algkoolis õppinud noored eelistavad ka Eesti telekanalites subtiitritega näidatavaid sarju vaadata internetist.

Teleriekraanidelt vastu vaatav halb tõlge suudab rikkuda vaid filmi- või sarjaelamust. Kehvem on lugu siis, kui ebaadekvaatne tõlge jõuab juba koju ka kõrge hinna eest ostetud DVD- või Blu-ray-plaatidel. Raha on makstud, toode ei vasta oodatud kvaliteedile, aga raha keegi tagasi ei anna ja parema kvaliteediga toodet pole kusagilt võtta.

Kas tõesti on uusi kanaleid peale tulnud rohkem kui asjatundlikke tõlkijaid, kes suudaks nende programmi tõlkida?