/nginx/o/2016/12/07/6151403t1hee8d.jpg)
/nginx/o/2010/05/14/367463t1he272.jpg)
Aastast aastasse on tohutu arv soovijaid õigusteadusesse, ärindusse ja riigiteadustesse. Paneb mõtlema küll, kus need lõpetajad kõik tööle hakkavad.
Piret Lakson: huvi või surve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pea 15 000 kõrgharidusega töötut näitab, et meil on struktuurne mittevastavus tööjõuturu vajadustele.
Kõnekas fakt, et kõrgkoolid on viimasel õppeaastal 20,9 miljonit eurot tuulde lennutanud, sest pole piisavas koguses lõpetajaid just loodus- ja täppisteadustes ning tehnikavaldkondades, räägib enda eest. Tehnikaülikool püüab erialasid populariseerida juba põhikooli tasemel. Samas populaarsemate erialade puhul täidetakse pea kõigis ülikoolides koolitustellimust 200–400 protsendi ulatuses.
Nii gümnaasiumis kui ülikoolis on õpilaste silme alt läbi jooksnud prestiižikuse tabelid, kus on kõrgetel kohtadel just need populaarseimad erialad. Igaüks teab ise, kas läheb eriala õppima selle järgi, mis on tema arvates prestiižikas, kuhu läheb mõni tema sõber, mis viib riiki edasi või kuhu on suur tung (et ju siis on popp!).
Ent müts maha nende ees, kes valivad eriala selle järgi, mis neid tõeliselt huvitab. Ja selleks peakski juba põhikooli tasemel laiendama õpilaste silmaringi erinevate võimaluste suhtes.