Kogu Euroopa «vananeb», aga vananemise kiirendus ning tipphetk on riigiti erinev, muutused pole üle Euroopa ühtlased. Just seepärast jõuab reformide hädavajalikkus erinevates riikides pärale aastakümneteni küündivate nihetega.
Marti Aavik: hall laine liigub üle Euroopa
Pisut spekuleerides ja loogikaga žongleerides võib küsida, kas on nii, et seal, kus on parasjagu vananemislaine hari (Kreeka, Portugal, Hispaania, Iirimaa jne; erinevused püüame ka meeles hoida, eks), peaks olema ka teravate poliitiliste vastolude hari, sest ühiskatla reeglid tuleb just seal kiiresti ja põhjalikult ümber korraldada.
Lust lugeda, kui statistikud oma töö sisu publikule rahvalike ümberütlemistega arusaadavaks püüavad teha («üle Euroopa kulgev hall laine» või «vanavanemate buum»). Mulle meenutavad kulunud ja teravmeelsedki naljad statistika «niikuinii valetamise» kohta, et suur jagu inimesi kipub päris eluks pidama vaid seda, mida nad ise vaadata oskavad – «ei mina teadnud muud kui seda, mis mina nägin silmaga».
Kõrs suurel põllul vast tõesti ei tea, milline näeb välja tuules voogav väli, ent ometi mõjutab «suur pilt» ka üksiku viljakõrre saatust, kuigi ta ei tea, mis tõenäosus on tal saada saiaks või hoopis uute nisupõldude esiemaks. Korraliku statistikaga toetatud fantaasia aitab meil heal juhul nisukõrtest targemad olla, ehkki otseselt silmaga oma ühisolemise suuri voogusid vaatama ei küündi meiegi.
Nii et konkreetse statistilise tulemuse saamise viisi ja selle mõttekuse kallal tuleb neil, kes oskavad, norida kindlasti ja kõvasti, aga targad rahvad ei halvusta statistikat per se, nagu ei torma ka laboritesse mikroskoope lõhkuma, kui keegi seal mõne bakteri valesti määrab või tulemust ekslikult tõlgendab.
Pool sajandit tagasi oli Euroopa kõrgeima mediaankeskmise vanusega riik Rootsi (pooled inimesed olid vanemad kui 36 aastat, pooled nooremad; Euroopa keskmine oli 31,5). Rootsi ühiskonna vananemise tempo on aga pidurdunud ning kõige kiiremini vananevad hoopis Lõuna-Euroopa ühiskonnad.
Kümme Kesk- ja Põhja-Euroopa riiki, mida 1990. aastatel võis lugeda vana rahvastikuga riikideks, on 2060. aastaks Eurostati prognoosi järgi Euroopa noorima rahvastikuga riigid (vt Statistikablogist Helerin Rannala sissekannet 9.06.2011).
Ühiskondade jaoks on küllap kriitilise tähtsusega uue olukorraga kohanemise periood. Ida-Euroopasse jõuab «halli laine hari» järgneva poolsajandi jooksul.
Kas mõiste «rootsi pensionär» on meile sama tuttav kui praegu ka aastal 2060, mil Eurostati prognoosi järgi on Eesti ja terve Euroopa mediaankeskmine vanus mitu aastat kõrgem kui Rootsis? Konkurentsiolukorda muudab see kindlasti. Ja kuhu siis tuleb poolvägisi laenu anda?