Kopenhagen

FOTO: Caro / Scheidemann / Caro / Scheidemann

Tänavuses maailma õnneraportis on Taani 155 uuritud riigi seas jõudnud taas esikolmikusse, kus on viibitud juba seitse aastat järgemööda, kirjutab Dickinsoni kolledži ühiskonnateaduste Glenn E. & Mary Line Toddi õppetooli psühholoogiaprofessor Marie Helweg-Larsen veebiväljaandes The Conversation

USA samal ajal maandus sel aastal 18. kohale ehk neli kohta madalamale kui möödunud aastal.

Taani püsimine maailma kõige õnnelikumate riikide seas sobib kenasti kokku ka muude riike järjestavate õnnelikkuse (ehk nagu ütleksid psühholoogid, «subjektiivse heaolu») uuringutega.

Teadlastele meeldib uurida ja vaielda, kuidas ühte või teist tuleks mõõta. Õnnelikkuse puhul tundub, et on jõutud üldisele üksmeelele.

Sõltuvalt uuringu ulatusest ja eesmärgist kasutatakse õnnelikkuse mõõtmisel tihtipeale nii objektiivseid indikaatoreid (andmed kuritegevuse, sissetuleku, kodanikualgatuste ja tervise kohta) kui ka subjektiivseid meetodeid, näiteks pärides inimestelt, kui sageli kogevad nad positiivseid ja negatiivseid emotsioone.

Mis ajendab siis taanlasi oma elu positiivsemalt hindama? Psühholoogi ja päritolult taanlasena on see küsimus mind ammu huvitanud.

Jah, taanlastel on stabiilne valitsus, vähe korruptsiooni avalikus sektoris ning ligipääs väga kvaliteetsele haridusele ja tervishoiule. Riigis kehtivad maailma kõrgeimad maksud, aga enamik taanlasi tasub neid heal meelel: nad usuvad, et kõrgemate maksudega luuakse parem ühiskond.

Võib-olla aga kõige tähtsam on üks kultuuriline kontseptsioon, mis kannab nime hygge. Oxfordi inglise keele sõnaraamat lisas selle oma nimekirja 2017. aasta juunis, seletades seda kõrge kvaliteediga ühiskondlike suhete väljendusena. Hygge võib olla nii nimisõna, omadussõna kui ka tegusõna ning sündmused ja paigad võivad olla hyggelige (hygge’likud).

Hygge tõlkeks võib olla «õdus» või «mõnus», aga parem oleks seda mõista «sihikindla intiimsusena», mida tuleb ette siis, kui inimese ühised kogemused teistega suhtlemisel on turvalised, tasakaalus ja harmoonilised. See võib olla tassi kohvi nautimine sõbraga kamina ees, see võib olla piknik suvises pargis.

Riigis kehtivad maailma kõrgeimad maksud, aga enamik taanlasi tasub neid heal meelel: nad usuvad, et kõrgemate maksudega luuakse parem ühiskond.

Perekonnal võib olla hygge õhtu lauamängude ja muu toreda meelelahutusega või siis saavad sõbrad kokku, et õdusas hämaruses õhtusööki ja jooke nautida ning elust lõbu tunda. Paikade kohta võib tarvitada omadussõna hyggelige («sinu uus maja on nii hyggeligt») ja täiesti tavaline on võõrustajat söömaaja järel tänada samuti sõnaga hyggeligt (mis tähendab, et kõik oli olnud korras ja hea ja mõnus). Taanlaste seltskondlike ürituste puhul enamasti eeldataksegi, et need on hyggelige, ja seda peetakse suisa teravaks kriitikaks, kui keegi ütleb, et pidu või õhtusöök ei olnud hyggelige.

Hygge uurimisel on leitud, et Taanis on sellel inimeste heaolutundes lausa keskne koht. See on omamoodi kaitse stressi eest ja annab ühtlasi võimaluse arendada kamraaditunnet. Ülimalt individualistlikul maal, nagu Taani seda on, suudab hygge süvendada võrdsustunnet ja tugevdada usaldust.

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Kindlasti võib öelda, et hygge on täielikult lõimunud Taani kultuuriellu ja rahvuslikku vaimu. Ent sellest on nüüdseks saanud veidi ka ülemaailmne nähtus: Amazonis on müügil üle 900 raamatu hygge kohta, Instagramis leiab üle kolme miljoni postituse teemaviitega #hygge. Google Trendsi andmete põhjal võib hygge otsingutes täheldada alates 2016. aasta oktoobrist järsku tõusu.

Taani ei ole siiski ainuke maa maailmas, kus on oma sõna hygge’ga sarnaneva kontseptsiooni tarvis: norralastel on koselig, rootslastel mysig, hollandlastel gezelligheid, sakslastel gemütlichkeit.

USAs, kus samuti hinnatakse väga kõrgelt individuaalsust, ei ole hygge tegelikku kultuurivastet. Enamasti seostatakse õnnelikkusega sissetulekut, aga ehkki Ühendriikide SKT on kasvanud ja tööpuudus kahanenud, on USA õnnelikkuse tase järjekindlalt vähenenud.

Miks siis nii?

Üks probleem on jätkuv sissetulekute ebavõrdsus. Samuti on täheldatud selget usalduse vähenemist nii inimestevahelistes suhetes kui ka institutsioonide, näiteks valitsuse, aga ka meedia suhtes. Lõppeks ei anna ka suurem sissetulek sugugi samasugust enesetunnet nagu teadmine, et sul on keegi, kellele saab raskuste korral kindlasti toetuda (95 protsenti taanlastest usub, et neil on selline inimene).

Oma sisima olemuse poolest tähendab hygge intiimse vahekorra ja usalduse loomist teiste inimestega.

Ameeriklastel võiks küllap seda oma elus tuntavalt rohkem olla.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane