USA samal ajal maandus sel aastal 18. kohale ehk neli kohta madalamale kui möödunud aastal.
Taani püsimine maailma kõige õnnelikumate riikide seas sobib kenasti kokku ka muude riike järjestavate õnnelikkuse (ehk nagu ütleksid psühholoogid, «subjektiivse heaolu») uuringutega.
Teadlastele meeldib uurida ja vaielda, kuidas ühte või teist tuleks mõõta. Õnnelikkuse puhul tundub, et on jõutud üldisele üksmeelele.
Sõltuvalt uuringu ulatusest ja eesmärgist kasutatakse õnnelikkuse mõõtmisel tihtipeale nii objektiivseid indikaatoreid (andmed kuritegevuse, sissetuleku, kodanikualgatuste ja tervise kohta) kui ka subjektiivseid meetodeid, näiteks pärides inimestelt, kui sageli kogevad nad positiivseid ja negatiivseid emotsioone.
Mis ajendab siis taanlasi oma elu positiivsemalt hindama? Psühholoogi ja päritolult taanlasena on see küsimus mind ammu huvitanud.
Jah, taanlastel on stabiilne valitsus, vähe korruptsiooni avalikus sektoris ning ligipääs väga kvaliteetsele haridusele ja tervishoiule. Riigis kehtivad maailma kõrgeimad maksud, aga enamik taanlasi tasub neid heal meelel: nad usuvad, et kõrgemate maksudega luuakse parem ühiskond.
Võib-olla aga kõige tähtsam on üks kultuuriline kontseptsioon, mis kannab nime hygge. Oxfordi inglise keele sõnaraamat lisas selle oma nimekirja 2017. aasta juunis, seletades seda kõrge kvaliteediga ühiskondlike suhete väljendusena. Hygge võib olla nii nimisõna, omadussõna kui ka tegusõna ning sündmused ja paigad võivad olla hyggelige (hygge’likud).
Hygge tõlkeks võib olla «õdus» või «mõnus», aga parem oleks seda mõista «sihikindla intiimsusena», mida tuleb ette siis, kui inimese ühised kogemused teistega suhtlemisel on turvalised, tasakaalus ja harmoonilised. See võib olla tassi kohvi nautimine sõbraga kamina ees, see võib olla piknik suvises pargis.