Moskva Lužniki staadiumil toimub jalgpalli finaalmäng Horvaatia ja Prantsusmaa vahel.

FOTO: SCANPIX

Homset Prantsusmaa-Horvaatia finaalkohtumisega lõppevat 21. jalgpalli MM-finaalturniiri pelgalt spordivõistluseks nimetada oleks viisakusetu, sest lisaks maailma parima koondise väljaselgitamisele on MMil teisigi funktsioone. Tegemist oli ja on kultuurisündmusega, mis on istutanud end inimkonna genotüüpi. Jalgpalli eirata on võimatu.

Jalgpalli nakkavus ja ühendamisvõime on vägevad. Need omadused tõmbavad selle mängu juurde palju raha, mille abil impeeriumit veelgi täiustada ja kindlustada. Jalgpallis peituva mõjuvõimuga kaasneb ka suur vastutus, mille kandmisega pole jalgpallijuhid kuigi edukalt hakkama saanud. Ent ükski jalgpallis puhkenud skandaal pole suutnud selle mängu levikut pärssida. Vastupidi, jalgpall kipub arenema ja hõlmama üha kiiremini.

Jalgpalli kui valdkonna seletamisel on aegade jooksul esile kerkinud mitmesuguseid klišeesid. Jalgpall on ümmargune. Jalgpallikeelt räägitakse igal pool maailmas. Parim kaitse on rünnak. Jalgpall ühendab inimesi. Need klišeed on üldistavad ega sobi seetõttu teema sügavamaks analüüsimiseks. Nende sage kasutamine on kindel märk inimese ebakindlusest ja/või -pädevusest. Mängu sisu või jalgpalli eri tahke klišeedega selgitada ei saa.

Küll aga sobib nimetatud jalgpalliklišeede sülem selgitama põhjust, miks on viimased kuu aega Venemaa 11 linna 12 staadionil toimunud turniir olnud selle aja vältel maailma kõige tähtsam sündmus. Kõik need klišeed on ju tõesed, mis tähendab, et MM puudutab oma eri külgedega esmapilgul hoomamatult paljusid inimgruppe.

Üle maailma ühtne narratiiv teeb pühapäevasest MM-finaalist igasuguse kahtluse ja vaidluseta nädalavahetuse kõige tähtsama (spordi)sündmuse igas maailma nurgas. Ka Eestis.

Jalgpallist üldse mitte hoolival poliitikahuvilisel on ju võimatu mööda vaadata MMi mõjust maailma poliitikaskeenele. Ning näiteks tänavakunst on viimase kuu aja jooksul ilmselt igas maailma nurgas olnud jalgpallist märgatavalt (rohkem) mõjutatud. Samamoodi leiab jalgpalli MMi siirdeid muusikas ja turismis. Hea otsimise korral pea igal pool.

Erinevalt olümpiamängudest paneb jalgpalli MM kogu maailma ühes rütmis hingama. Olümpia seda ei suuda, sest olümpia on iga riigi jaoks erinev, sõltudes sellest, millistel aladel võistlevad nende sportlased ja/või medalipretendendid. Samal ajal, kui Eesti jälgib kettaheitefinaali, käib olümpial veel vähemalt kuus-seitse võistlust.

Jalgpalli MMi narratiiv on palju ühtsem. Väikesi regionaalseid ja rahvuslikke eripärasid muidugi leidub, aga suures plaanis rullub 64 mängu jooksul lahti sama lugu nii Austraalias, Nigeerias, Eestis, Kanadas kui ka Kolumbias. Ning see teebki pühapäevasest MM-finaalist igasuguse kahtluse ja vaidluseta nädalavahetuse kõige tähtsama (spordi)sündmuse igas maailma nurgas. Ka Eestis.