Ehkki viimase, pühapäeval aset leidnud olukorra põhjustas väidetavalt lennujuhi haigestumine ja mitte streigimaigulised erimeelsused lennujuhtide ametiühingu ja lennujuhtide tööandja Lennuliiklusteeninduse ASi vahel, kannatas selle tõttu ligi paarsada reisijat. Arv, mis mõne suurema lennujaama jaoks pole teab mis märkimisväärne, on Tartu mõistes arvestatava suurusega.
Seda enam, et lennureisi kasuks otsustamisel mängib peamiselt rolli aeg. Kõigil neil paarisajal tuli tõdeda, et tehtud on vale valik ja leppida muu võimalusega sihtpunkti jõudmiseks. Hilinemisega, mõistagi.
Ent kui tegu oli tõepoolest töötaja haigestumisega, mis Tartus lennuliikluse peatas, siis jääb arusaamatuks Lennuliiklusteeninduse ASi suutmatus leida haigestunu asemele asendustöötaja. Töölepingu seaduses on mustvalgel kirjas olukorrad, kus tööandjal on õigus kutsuda töötaja tööle ka puhkepäevadel. Tõsi, see võib tuua ettevõttele kaasa lisakulu, kuid selles kontekstis ilmselgelt mitte märkimisväärse.
Isegi siis, kui tegu erandliku puhkepäevaga – toimus laulu- ja tantsupidu –, oleks ettevõttel olnud võimalusi olukord lahendada. Töölepingu seaduses on olemas ka valveaja mõiste, mis tähendab töötaja valmisolekut vajaduse tekkides tööle asuda. On küllalt kõnekas, et Lennuliiklusteeninduse AS ka seda võimalust ei kasutanud, ehkki oleks igati mõistlik olnud – eriti eelnenud probleeme arvestades – kokku leppida, et lisaks tööl olevatele on vähemalt üks lennujuht alati valves ja valmis haigestunut asendama.
Et sellist kokkulepet sõlmitud ei ole, viitab sellele, et suhted tööandja ja lennujuhtide vahel pole päris korras. Juba üle aasta on kestnud vaidlus lennujuhtide tööandja ja ametiühingu vahel. Just selles vaidluses on nähtud põhjust, miks lennujuhid on Tartu lennujaama mitmel korral keerulisse seisu pannud.
Midagi lennunduses käärib. Kahju on, et sellest käärimisprotsessist tekkivad gaasid Tartu lennuliiklust lämmatama kipuvad.
