Madis Metsis: tummine - või ikkagi tumm?

Madis Metsis Foto: SCANPIX

Tormiline vastukaja minu artiklile «Bermuda kolmnurka uppunud püramiid» teeb rõõmu. Hea on see, et nii tähtsa teema ümber nagu teadusmeedia on tekkinud diskussioon. Halb on see, et rahvusringhäälingu (ERR) ja SA Archimedese vastukajadest kumab läbi seni arvatust veelgi suurem ebaprofessionaalsus, mugavus ja mütsiga löömine.

Imelik on siin oma äsjast, vägagi lihtsas keeles kirjutatud artiklit lahti seletama hakata, kuid olgu siis siin väike lihtsustus. Minu väited, millele tähelepanu juhtisin, olid:

1. Saade «Püramiidi tipus» oli ebaprofessionaalne, kuna selle tegijad ei suutnud hoomata teadust.
2. Raisku lasti suur hulk raha, mida oleks tulnud kasutada teaduse populariseerimiseks.
3. Vilets teaduskäsitlus peletab rahvast teadusest eemale ja see on majandusele kahjulik.

ERRi ja Archimedese vastustest on kummastav aduda, et meediaprofessionaalid ei suuda (või äkki ikka ei taha) näha kogupilti. Räägitakse reitingutest, arvates, et võhikud ei tea, kuidas reiting tekib. Laupäeva õhtul on rahval teadupoolest telekas lahti ja iga saade saab ikka oma reitingu, näidatagu seal kas või Breznevi kõnet. Mida hilisem eetriaeg («Rakett69» võrreldes «Püramiidi tipuga»), seda suurem on paratamatult vaatajate hulk. Eriti veel, kui saate ees või järel tuleb kõrgtasemel loodusfilm.

Uskumatu on kuulda, et ERRil ja neist lähtuvalt ka Archimedesl polegi muid argumente kui reiting. Niisugust asja kui kvaliteet nende jaoks ei eksisteerigi. ERRi tasemel professionaalid ja rahvusringhäälingu eest vastutajad räägivad «maitse küsimusest». Et «kellele meeldib, kellele mitte». Nad pole kuulnud, et kvaliteeti saab defineerida ja hinnata-mõõta. Seega - mingeid kvaliteedikriteeriume ega sügavamat arusaamist oma tegevusest ning selle viljadest Eesti meedias polegi. Mulle kui teadlasele ja süsteemse mõtlemise austajale kõlab see kui katastroof. Rahvusringhäälingu niisugused argumendid pole tõsiseltvõetavad.

Hämmastavalt demagoogiline on katse väita, nagu oleksin oma artiklis heitnud saatele «Püramiidi tipus» ette liigset meelelahutuslikkust, lahedust ja rahvapärasust. Et nüüd ilmus välja kabinetisügavuses hullunud teadlane, kes soovinuks teleekraanilt näha iseennast ja oma igavat juttu – aga vaat, ERR näitas hoopis põnevat populaarteadust! Väitsin ju vastupidist – saadetes puudus tavavaatajale arusaadav sisu, teadlased küll rääkisid, kuid kuna saatetegijad ei hoomanud räägitu sisu ega seoseid, jäi sõnum kommunikeerimata. Mererannal jalutav või kellegi väliseestlase diivanile potsatanud Neeme Raud iseenesest pole veel ei meelelahutus, populaarteadus ega infortainment.

ERRi juhatuse liige Hanno Tomberg nimetab oma veebikommentaaris «Püramiidi tippu» «portreesaateks meie tunnustatud teadlastest». Ja rõõmustab, et nüüd lõpuks see siis sündis, kuivõrd aastakümneid pole teadlaste isikulugudega ekraanile pääsenud. Ka mitmed veebikommentaatorid märgivad, et valgetes kitlites teadlaste portreid sai näha viimati kakskümmend aastat tagasi, Mart Siimanni ajal.

Juhatuse liige peaks ehk siiski teadma, et alles ülemöödunud sügisel näitas ERR omatoodetud 16-osalist sarja «Teadlased», mis käis eetris reede õhtuti ja portreteeris Eestis ülikoolides töötavaid teadlasi. Kuuldavasti lõpetas ERR sarja, kuna reiting jäi väikseks (oli umbes sama, mis nüüd «Püramiidi tipul») ja rahakasutust ei peetud otstarbekaks. Muide, sari oli tublisti sisukam ja asjalikum kui äsjane «Püramiidi tipus». Olen kuulnud ka (teadusmeedia konverentsil), et Archimedese rahastusel valmis mõned aastad tagasi sari noortest Eesti teadlastest, mida aga ERR polevat isegi näidanud - see jagati plaatidel laiali vaid koolidele. Ka «Bionina» erinevates aastakäikudes on teaduse kõrval olnud esitatud teadlaste iskud.

See selleks, aga portreesarjana ei mänginud «Püramiidi tipus» samuti välja. See polnud, tõsi, ka hanke eesmärk. Tellimus oli toota teadus- ja tehnoloogiateemasid lahkavat telesarja. Lõpptulemusena ei saanud me kumbagi.

Arusaamatuks jäävad siiski veel mõned pisiasjad:
1. Miks ERR «Püramiidi tipus» saadet nii valuliselt kaitseb? Seda toodab ju erafirma, mis hankel rahvusringhäälingu eest raha ära napsas.
2. Miks erafirma nime taga toodavad saadet tegelikult ERRi töötajad?
3. Kas tõesti pole ERRis järel enam ühtki töötajat, kes julgeks öelda, et kuningas on alasti?

Olen poole oma teadlikust elusat töötanud teadusasutustes väljaspool Eestit - Rootsis ja Ameerikas. Olen väga suur teadusmeedia huviline ja viimased viis-kuus aastat kodumaal tagasi olles tunnen muret siinse teadusajakirjanduse pärast, sest selle tase on pea olematu võrreldes meid ümbritseva maailmaga. Jah, meil on olemas paar väiksetiraažilist nišiajakirja ja juhuslikud lood ajalehtedes. Meil on «Kukkuv õun» ja teles on olnud aeg-ajalt ühtteist, mis õigustab tegemist. Liigne oleks loota, et meil oleks välja panna selline meeskond Briti tootjal Science Factory. Kuid meil ei ole õigust maha mängida võimalust, mida andnuks kolmeaastane eurofondidest toetatud ristmeediahange. Samuti nagu pole kellelgi õigustust vaadata tummalt pealt, kuidas asjad kiiva veavad.

Me ei saa oma maailmatunnetuse osas lootma jääda vaid taevastele Discovery Channel'ile ja National Geographic'ule. Kui rääkida noortele arusaadavalt - emakeeles ja tõeliselt populaarselt - siis on lootust, et 50 aasta pärast on maailmas ikka veel eesti keelt rääkivaid insenere, teadlasi ja tipptasemel innovaatoreid.