Mihkelson: tolerantsi kasvatamine Turay moodi

Abdul Turay Foto: Erakogu

Riigikogu liige Marko Mihkelson kirjutab oma ajaveebis, et tänane Postimehes ilmunud Abdul Turay artikkel tolerantsist Eestis esitab seisukohti, mida võib tõlgendada rassivaenu õhutamisena.

Mihkelson ei nõustu väitega nagu võiks USA president Barack Obama otsustada Eestit mitte toetada, sest siin ei sallita mustanahalisi inimesi.

Tänane Postimees valmistas üllatuse. Nii kummalist arvamuslugu pole juba tükil ajal lugeda saanud. Keegi Abdul Turay võttis sisuliselt ette süüdistada eestlasi ja Eestit selles, et meie riigis elab vähe mustanahalisi ning et see võib seoses Obama valimisvõiduga USAs saada meie riigile saatuslikuks. Vabandage, kui see pole rassivaenu õhutamine, siis mis see on?

Võib olla püüdis Turay tõepoolest parimat, et tõstatada väga olulise teema tolerantsist. Ma olen autoriga selles küll nõus, et meil tuleb kohapealset tolerantsi teiste kultuuride ja rahvaste vastu kasvatada.

Samas tuleb mõista, et Eestil on objektiivsetel põhjustel olnud viimastel aastakümnetel vähe kokkupuuteid kaugemate kultuuride ja rahvastega. Kui Turay muretseb mustanahaliste vähese arvukuse pärast Eestis, mida peaksid siis tegema hiinlased, jaapanlased, hindud, araablased ja nii edasi?

Ma olen kindel, et täna maailmas palju ringi liikuvad eestimaalased on viimase tosina aasta jooksul avastanud ja kogenud rohkem, kui Turay loost võiks välja lugeda. Ka Eesti enda avatus on täna suurem kui kunagi varem. Millel põhineb tema enesekindlus, et siin teatakse vaid mustanahalisi korvpallureid ja narkoärikaid? Kahjuks pole see viide mitte eestlaste kitsarinnalisusele, vaid autori klišeelisele mõtlemisele.

Aga ma ei saa kuidagi nõustuda sellise mõttearendusega, mida Turay oma loo lõpus esile manab. Ta kirjutab: «See on küll äärmuslik näide, aga oletagem, et aasta kolme-nelja pärast otsustab Venemaa oma õnne proovida ja ründab Narvat. Me võime olla kindlad, et Ühendriigid ja kogu lääs mõistab selle avalikult hukka. Kuid pole sugugi välistatud, et Ühendriigid ja NATO ei võta tegelikult midagi ette, sest presidendi abikaasa pähe kerkib mõte: «Ah, Eesti, kas see polnud see pisike kitsarinnaline valge maa, kuradile nendega.»»

Kui demokraatlik maailm edendaks tõepoolest Turay reklaamitud üliohtlikku rassieralduspoliitikat («kitsarinnaline valge maa»), siis oleks vaba maailma tulevik ikka väga tume. Minu arvates on Turay tahtmatult solvanud mitte ainult tema praeguse kodumaa elanikke, vaid ka USA värsket presidenti ja tema abikaasat. Ma olen veendunud, et nii harimatut maailmanägemist ei esinda ükski endast lugupidav vaba maailma tipp-poliitik või tema naine.

Turay tahtlik (kuid siisk ohtlik) liialdus kahjuks viitab, milliseid utoopiaid võidakse välja mõelda. Usun, et Turay leiab Eestist, oma tänasest kodumaast siiski rohkem positiivsust ning asjalikus ja mittesüüdistavas debatis annab oma panuse tolerantsi jätkuvaks kasvatamiseks meie ühiskonnas.