23.06.2016 - EList lahkumise pooldaja tähistamas võitu rahvahääletusel. 

FOTO: SCANPIX

Tuleb «pehme Brexit», tuleb «karm Brexit» või koguni – «tuleb siis Brexit või ei tule?». Neid paarisõnalisi ümberütlemisi keerulise abielulahutuse kohta on nüüdseks hüpitatud enam kui kaks aastat.

Mida need eufemismid tähendama peaksid, pole ükski tont aru saanud – olgu kokkuvõttes või veel vähem detailides. Ilmselgelt ei saa ka Briti rahvas ühtmoodi aru, mis see Brexit üldse on või mille poolt siis 2016. aasta suvel üldse hääletati. Valitsuse ettepanek, esialgu oma parlamendile, toob vähemalt selgust, milles Theresa May valitsus on kokkuleppele jõudnud.

Eesti seisukohalt on väga kurb, et brittide rahvahääletus kaks aastat tagasi üldse lahkumisotsuse kaasa tõi. Napilt, ent otsustavalt. Meie jaoks oleks toredam olnud see, et kõikvõimalikel ELi ülematel ja ka natuke alamatel kogudel kõlaks endiselt brittide hääl.

Mõneti on tunne, nagu teismeliste lastega perekonnast oleks ära jooksnud ema, kes jätab oma järeltulijad, vast mitte kurja, ent siiski hooletuvõitu ja napsilembusest häiritud käitumisega isaga. Võib-olla ei juhtugi midagi hullu ja ema saab tegeleda eneseotsingutega – söö, palveta, armasta jmt.

Nii tegude järgi usutav kui ka tuleviku mõttes kena on lugeda May valitsuse sajalt leheküljelt peatükki nr 2, kus on juttu julgeolekupartnerlusest. Tuleviku kindlustamise mõttes erakordselt oluline on teaduskoostööd puudutav.

Nüüd läheb asi aga klassikaliste lahutusteemade juurde. Kellele jäävad suusad, kellele klaver, ning kuidas panna kirja lastega suhtlemise kord. Ühendkuningriik asub saartel, mitte vaid ühel saarel. Neil on maismaapiir ELiga – Iiri Vabariigi ja Kirde-Iirimaa vahel. Sinna karmi piiri ei taheta.

Inglise tööstus on põimunud Mandri-Euroopaga. Lihtsalt ühe näitena, pikima ajalooga ja kuulsaimad luksus- ja sportautode tootjad on äriliselt ning tehnoloogia jagamise mõttes ammugi Saksamaa suurkontsernide osad. Ja samas edendavad brittide tehnika ja meisterliku käsitöö traditsiooni.

Mandri-Euroopa, kus britid on kaubandusvabaduse tagamise eest seisnud ja võidelnud mitte aastakümneid, vaid pikkade sajandite vältel, ongi ELis brittidele kauplemiseks avatud ja vastupidi. Kõik on justkui hästi? Kõik on olemas, mida sajandite jooksul on püütud saavutada?

Tõsimeeli tasuks aga mõista, miks see lahutus üldse pihta hakkas ja kas sellest oleks midagi õppida. Jah, lahkumise pooldajate napp ülekaal rahvahääletusel oli küllap juhuslik. Täiesti võimalik, et nädalajagu hiljem või varem oleks olnud tulemus vastupidine. Küsida tuleks aga rohkem seda, miks tunded lahkumise või jäämise osas pooleks jagunesid ja mida kojujääjatel sest õppida on.