Juhtkiri: rohkem julgust riigikeele kasutamiseks

Swedbanki logo. Foto: Scanpix Sweden

On oodata, et 1. juulist hakkab näiteks juba harjumuspäraseks muutunud silti «Swedbank» täiendama silt «Pank» ehk «Pank Swedbank» ning inimene, kes inglise keelt ei oska, saab ka lõpuks teada, et tegemist on rahaasjade ajamise asutusega. Ning samuti saab eesti rahvas ehk nüüd lõpuks teada, mis paik see lounge siis ikkagi täpselt on. Mine tea, võib-olla kujuneb sedasorti söögikohale ka tabav ja vaimukas eestikeelne liiginimi.

Uus keeleseadus võib tunduda tähenärimisena, sest tunnistagem – ei ole Eestis inimest, kes ei teaks, millega tegeleb Swedbank. Kuid pisiasjade üle nalja heites ei maksa unustada tegelikku eesmärki: eesti keele hoidmine, väärtustamine ja arendamine.

Muidugi võib küsida, kuivõrd tegevusala liiginime tõlkenõude seadusesse kirjutamine seda eesmärki päriselt saavutada aitab. Kindlasti mitte kohe, kuid probleemile ja avalikus ruumis kasutatavale keelele tähelepanu juhtida aitab see küll.

Keeleinimesed on kritiseerinud, et liiga kärmelt võetakse üle ingliskeelsed nimetusi. Eriti silmatorkav on see meelelahutusasutustes, sest miks peaksime nimetama kino cinema’ks ning miks eeldame, et igaüks mõistab, mis kohaga on tegemist? Ka lounge’ides, haus’ides, coffee’des ja club’ides oma aega veetes võib meelest minna, et neist mitme paiga sarnase kuju ja kõlaga nimetused on eesti keeles tegelikult olemas.

Samas ei tohi ka keelenõuetega liiale minna, sest see muudaks need väiklaseks norimiseks ja hakkaks keele arengut hoopis takistama. Nii on uue keeleseadusega püütud teha «kirik keset küla» – seadusemuudatus ei nõua, et ettevõtte nimi tuleks eesti keelde tõlkida. Nii võib näiteks Babyland Beebimaaks muutumata edasi tegutseda.

Mitmes muus Euroopa riigis on keelenõuded karmimad kui Eestis ning süüdistada keeleametnikke igavusest mõttetustega tegelemises oleks kindlasti liialdatud.

Pealegi on eestikeelses nimes sees imetabane omadus, mis ettevõtte ka suurepärasele inglise keele oskajale ilmekamaks teeb. See tähendab, et võib-olla ei peaks iga kohvikuomanik või jaemüüja oma ettevõttele ingliskeelset nime nii väga ihkamagi.

Seni on see nii läinud ja piltlikult öeldes pole globaliseeruvas maailma tõesti kuigi ettenägelik nimes õ, ä või ö-ga ehitud sõnu kasutada – koostööpartneril näiteks Itaalias või Poolas lihtsalt pole neid tähti klaviatuuril. Kuid poed, kohvikud ja kõrtsid võiksid palju julgemalt eestikeelseid nimesid kasutada.