Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Kaspars Pacēvičs: fassaadide tuleohutuse vallas on Eestis parandamisruumi (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaspars Pacēvičs.
Kaspars Pacēvičs. Foto: Erakogu

Üle aasta on möödunud suurest tulekahjust Grenfelli tornis Londonis ja nagu uurimine näitas, oli tragöödia peamine süüdlane isolatsioonimaterjal. Suurbritannia üritab juhtunust õppida, aga ka Eestis on õhus küsimus, kui hästi on sellega lood meil, kirjutab Sakret OÜ tegevjuht Kaspars Pacēvičs.

Eesti tehnilised ja päästeeksperdid on öelnud, et sarnaseid juhtumeid on siin raske ette kujutada olemasolevate nõuete ja järelevalve tõttu. Siiski ei ole need nõuded Balti riikides ühesugused ning Eestis ei ole need sugugi kõige rangemad.

Kuigi toodetele eraldi esitatavad nõuded on hästi paigas, ei ole see samamoodi ehitusmaterjalide kombineeritud kasutamisel. Näiteks fassaaditöödel on vaja soojustust – valdavalt kasutatakse polüstüreeni, mis on tuleohtlik ning vajab hoolikat paigutamist, tüübleid kinnitamiseks, krohvimist ja nii edasi. Kõik kasutatud elemendid peavad üksteisega hästi sobituma ning seejuures olema koos ka ohutud. Ükski lüli ei tohi olla teistest nõrgem.

Euroopa Tehnilise Hindamise Organisatsioon (EOTA) väljastab sertifikaate  ehitusmaterjalidele, sealhulgas välise soojustuse komposiitsüsteemidele. Praegu Eestis sellist sertifikaati ei nõuta, aga näiteks Lätis on see kohustuslik. Lätis ja Leedus ei ole võimalik ilma selle sertifikaadita töid teha. See reegel kehtib kõikidele riiklikult rahastatud projektidele, sealhulgas ka «kohaliku KredExi» kortermajade renoveerimistöödele.

Terve süsteemi sertifikaati Eestis ei nõuta ning vaid kahe aasta pikkune garantii ehitajalt peaks kinnitama, et tööd on tehtud korralikult. Omanikud peaksid seejuures meeles pidama, et üleeuroopaline heakskiit annab rohkem kindlust, et kasutatud materjalide eluiga on pikk ning ehitustööd ei vaja paari aasta pärast ümbertegemist.

Umbes 80 protsendil vanadest majadest on ventileeritav fassaad, igal detailil on ka CE-märk, aga keegi ei tea, mis juhtub, kui üks detail järele annab. Kuigi ei ole näha vahetut suure tulekahju ohtu fassaadidele, oleks olemasolevate regulatsioonide ülevaatamine ehituskvaliteedi säilitamise ning klientide meelerahu seisukohast oluline. Seda eriti praeguse ehitusbuumi valguses.

Märksõnad

Tagasi üles