Mina tunnen, et mind on nüüd viidud piirini, millest edasi enam teed ei ole. Sellepärast, et täiesti talumatu on olukord, kus erinevate maksumuudatustega proovitakse jahtida erinevaid valijagruppe nagu põldpüüsid haavlipüssiga, kus riigikogu liikmetest kolleegid ei saanud aru, et vahepeal on neid valitud Tallinna linnavolikogu asemel hoopis Eesti Vabariigi Riigikogusse ehk volikogu kõnet ei ole väga mõistlik pidada.
Ma ei saa aru, kus ma elan. Ma ei saa aru, miks ma elan. Ja näiteks ma ei saa aru, miks ma ei saa enam elada koos oma naisega, sellepärast et ma pean nüüd ennast oma naisest lahku kirjutama ja siis võib-olla tuleb maksuametnik, kes jälgib maamaksuseaduse täitmist, et ma kindlasti selleks, et maksuvabastust täielikult ära kasutada, elan erinevates kohtades. Võib-olla seab maksuamet minu majade ümber sisse ööpäevase valve.
Vaadake, ma praegu olen nördinud, et me oleme läinud teele, kus me mängime maksudega nagu viimased kupeldajad. Maksudega mängida ei ole mõistlik – see puudutab Keskerakonda, aga see puudutab ka Reformierakonda, see puudutab sotsiaaldemokraate, aga see puudutab ka Isamaaliitu.
Enam ei ole võimalik kodanikuna aru saada, millised maksumäärad on sinu suhtes rakendunud, kui sa hommikul üles ärkad, sest rekord, mis mulle meenub, oli käibemaksu muutmine pooleteisenädalase etteteatamisega. Eesti Vabariigi valijad, saamata aru, et käibemaks on maks, mille nemad jätavad kaupluse leti ääres lõpptarbijana riigikassasse, ei ole väga mõistlik maks, sest ta lööb kõiki ühe pulgaga. Käibemaksu maksavad võrdselt minusugused ja käibemaksu maksavad natuke kehvemini toime tulevad inimesed ju täpselt samamoodi. Rahvas hääletas selliste protsesside poolt. Rahvas leidis, et pooleteisenädalane etteteatamine arvestataval maksumuutusel on täiesti normaalne.