Jaan Undusk: mälupaik Tallinn, mõtteid tema siluetist

Tallinna nn kilukarbivaade. Foto: Toomas Huik

Kirjandusteadlane ja ajaloomõtleja Jaan Undusk kirjutab värskes ajalookultuuri ajakirjas Tuna, et Tallinna siluett on ilmselt maailmas tuntuim Eestiga seotud visuaalne motiiv. Postimees.ee avaldab kokkuvõtte Unduski esseest, mida on võimalik lugeda täismahus ajakirjast endast.

Vaid vähesed linnad on talletatud kultuurimällu nii isikupärase siluetina, nagu seda on Tallinn vaatega merelt.

Tallinna siluett on ilmselt maailmas tuntuim Eestiga seotud visuaalne motiiv, mis toob esile linna arhitektuurilise ja funktsionaalse terviklikkuse.

Siluett Tallinna sümbolina on kooskõlas linna üldise laadiga, kus ei valitse enam arhitektuurilised üksikobjektid, vaid pigem üldisemad kompleksid ja ansamblid.

Siluetti on aidanud laia maailma kanda mõned Tallinnale olulised kaubaartiklid, eriti tallinna kilud oma karbietiketil.

Essees vaadeldakse Tallinna siluetti kui mälupaika, mille kaudu on võimalik kirjeldada linna poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist ajalugu ning linnaelanike psühholoogiat.

Tornid Tallinna siluetis pole olnud eeskätt puhta esteetika, vaid maise võimu esteetilised märgid.

Erinevad rahvad, riigid, seisused, konfessioonid jne on püüdnud jätta jälgi siluetti mingite ehitiste näol: aadel, linnakodanlus, luteri ja õigeusu kirik, autonoomne kohalik võim ja totalitaarne keskvõim, tööstus- ja pangakapital.

Reaalsete tornide kõrval on ka palju kavanditesse jäänud võimusümboleid.

Semiootiliselt tähtsad on olnud vigastused linna silueti põhielementides õnnetuste või sõdade toimel: Oleviste ja Niguliste kiriku, Raekoja ja teiste tornide põleng.

Tallinna silueti tekkel on tähtis roll kanda Tallinna lahel, mis tagab linna hea vaadeldavuse. Seda on ajalooliselt tihti võrreldud Napoli lahega. Eesti kirjanduses on Tallinna laht ja sellega seotud ajalooline merekultuur olnud poliitilise vabaduse tähistaja (B. Russow, F. Tuglas, L. Meri, J. Kross).