Hendrik Vosman: araabia kevade võidukas jätk?

Hendrik Vosman. Foto: Mihkel Maripuu

Teade vihatud presidendi Ali Abdullah Saleh’ lahkumisest (või põgenemisest) Saudi Araabiasse tõi eile kümned tuhanded inimesed Jeemeni pealinna Sanaa tänavatele juubeldama. Mingit murrangut Jeemenis oodati juba tükk aega, sest omadega niivõrd kehval järjel riigis ei olnud status quo jätkumine enam võimalik. Jeemeni naftavarud on lõppemas, elektrit jagub vaid mõneks tunniks päevas. Vee hind on jaanuarist alates tõusnud kohati kümnekordseks. Räägitakse, et Sanaast võib saada esimene pealinn maailma ajaloos, kus vesi otsa saab.

Suur osa rahvast tundis ligi 33 aastat võimul püsinud Saleh’ vastu viha juba ammu enne seda, kui Tuneesia ja Egiptuse rahvaülestõusud nende võitlusele uue impulsi andsid. Jeemen on vaeseim araabia maa – riik, kus keskvõim suutis mastaapse kodusõja puhkemist seni ära hoida hõimuliidrite äraostmise teel. Kui Saleh aga keeldus mais taas võimult lahkumast, kuulutasid hõimud tema vastu sõja.

Tundub ime, et Saleh suutis Jeemenit niigi kaua valitseda. Nüüd saab näha, kas araabia kevad saab kolmanda linnukese kirja või õnnestub näiteks Al-Qaedal Saudi Araabia vahetus läheduses kanda kinnitada.