Madli Vitismann FOTO: Erakogu

FOTO: Erakogu

Võib imeks panna, kuidas aeg-ajalt kerkivad üles Estonia hukuga seotud ammuilma ümber lükatud müüdid ja leiavad uusi uskujaid. Eestis ja Rootsis sattuvad need kirjutised täiesti erinevale taustale, kirjutab ajakirja Meremees peatoimetaja Madli Vitismann.

3 MÜÜTI

* Estonia olevat olnud mõeldud lühiliinile ja olevat olnud viga panna laev üle Läänemere sõitma. Tegelikult oli laev ehitatud piiramatu sõidurajooniga parvlaeva Soome jääklassiga 1A ja Estonial oli kogu tema eluajal Bureau Veritase väljastatud kehtiv avamere klassitunnistus.

* Rootsi laevainspektorid olevat leidnud laevahuku eelõhtul, et Estonia poleks tohtinud välja sõita, kuid neil polnud voli laeva väljumist takistada. Tegelikult ütles laevainspektor Åke Sjöblom vahetult pärast laevahukku intervjuus Saksa telekanalile: «See oli väga hästi hooldatud väga kena laev. Mitte ükski märgatud puudustest polnud tähtis. Mitte sel juhtumil.»

* Veerand tundi enne Estonia väljumist olevat suletud Sadama tänav ja vilkuritega eskordi saatel olevat sõitnud laevale kaks veoautot. Eelmisel kümnendil on Eestis seda versiooni üle kontrollinud nii riigikogu erikomisjon kui valitsuskomisjon ja pole kinnitust leidnud. Seda ei kinnita ka viimastena laeva pääsenud reisijad.