Vladimir Putin jalgpalli mängimas.

FOTO: Alexander Safonov/Ap

Pühapäeval leiab Moskvas aset jalgpalli MMi finaalmäng. Inimesed jagunevad suhtumises jalgpalli kaheks – ühtesid see huvitab, teisi jätab aga külmaks. Seda, milline riik turniiri lõpuks võidab, me veel ei tea, kuid juba praegu võib öelda, et 2018. aasta jalgpalli MMi suurimaks võitjaks on Vladimir Putin.

Venemaa jalgpallikoondise peatreener Stanislav Tšertšessov rõhutas, et tema võistkonnaliikmed on nagu sõdurid, kes kutsuti armeesse. Just niimoodi mõistetaksegi Putini Venemaal suurvõistlusi. Need on väikesed võidukad sõjad niikaua, kuni pärissõda ei suudeta pidada. Sõjana mõistab seda ka Vene ühiskond, kes on juba viimase kuu omadele kaasa elanud ja seetõttu ei ole märganud näiteks valusat pensionireformi ja muud sarnast riigis toimuvat.

Kremli projekt toimib edukana ka väljaspool Venemaad. Mõni naiivitar on leidnud, et suur väliskülaliste hulk viib Venemaa liberaliseerumiseni ja positiivsete muutusteni. Paraku teame Venemaa ajaloost juba näiteid üritustest, mis on toonud küll kohale suure hulga välismaalasi, ent millele pole järgnenud mingeid muudatusi, näiteks 1980. aasta suveolümpiamängud. Kindlasti aitab jalgpalli MM mõjutada aga Venemaa kuvandit tavaliste eurooplaste ja lõunaameeriklaste seas, sest tuhanded Johnid, Güntherid, Diegod ja Paolod naasevad kodumaale tõdedes, et asjad Venemaal pole sugugi nii hullud ja et lääne meedia on loonud ebatäpse pildi.

Venemaa külalistele on olnud see MM tõeliselt nauditav – kuritegevus null, transport toimib ideaalselt, märatsevaid jalgpallihuligaane ei paista olevat. Ka ühtegi asotsiaali, kerjust egai hulkuvat koera ei ole Venemaa tänavatel, vähemalt selle kuu aja jooksul. Kõigi fännide hinnangud, kellega Postimehe ajakirjanikud on vestlenud, on olnud ülivõrdes.

Johnid, Güntherid, Diegod ja Paolod naasevad kodumaale tõdedes, et asjad Venemaal pole sugugi nii hullud ja et lääne meedia on loonud ebatäpse pildi.

Kindlasti assisteerivad sellele püüdlikult välismaalastele loodud klantsfassaadile ka värske tüdruksõber Maša, kes välismaalastele kinnitab, et sellised kohad, nagu Ukraina ja Krimm on põlised Vene alad. See ongi pehme jõud.

Palju on Venemaa positiivsele kuvandile andnud juurde ka turniir ise, mis on olnud üks viimase aja paremaid. Mängud on olnud põnevad, dramaatilised ja üpris üllatusterohked. Tegu on ka ajaloolise MMiga. Turniiri on võitmas neljandat korda järjest Euroopa riik – kunagi varem pole ükski maailmajagu nii pikalt võitnud. See on selge tunnustus Euroopa jalgpallis loodud süsteemidele, sest finaalturniiril pole võimalik edu saavutada vaid juhuslikkusega.

Putini triumf olnuks täielik, kui ka Venemaa oleks jõudnud poolfinaali ja mänginud viimasel nädalal. Tegelikult ületas Venemaa meeskond veerandfinaali jõudmisega aga kõik ootused ja pälvis tohutult positiivset vastukaja. Putin võib endale rahulolevalt õlale patsutada. Tegu on olnud isegi oodatust edukama PR-projektiga.