Migrandid vabaühenduse Lifeline päästelaeva pardal.

FOTO: Felix Weiss/Ap/Scanpix

Veel kolm, võib-olla isegi ainult kaks aastat tagasi oleks Euroopa Parlamendi presidendi, itaallase Antonio Tajani sõnad liigitunud pesuehtsaks vihakõneks, ilmselt isegi rassismi avalduseks. Ta esines kaks nädalat tagasi Postimehe arvamusküljel niisuguse hoiatusega: «Aastaks 2050 Aafrika elanikkond kahekordistub ja ületab 2,5 miljardi piiri. Kui me kohe ei sekku, saavad praegustest sadadest tuhandetest migrantidest miljonid ja selle tagajärjed oleksid Euroopale hukutavad.»

Seda, et migrantide sissetung võib kujuneda Euroopale hukutavaks, rääkis kaks-kolm aastat tagasi enamik kaine mõistuse ja loogilise mõtlemisvõimega inimesi, kes pidid siis oma arvamust kui salongi- ja parketikõlbmatut hoidma saunalavale või õllesaali. Ent ennäe, ei kulunud inimpõlvegi, kui too lihtsate inimeste arvamus on lõpuks jõudnud ka poliitilise ladviku teadvusse. See ei näita muud kui poliitikute ettenägemisvõime puudumist, ehkki just see on omadus, millega nad peaks eriliselt hiilgama. (Meenutage, mida kõike nad valimiste eel tulevikust räägivad.)

Nüüd, olles viimaks teadvustanud – suuresti ka liikmesriikide viimatiste valmistulemuste õppetunnina –, milleni viib Euroopa avatud uste poliitika, on Vana Maailma juhid tulnud välja mõttega luua Aafrikasse sortimiskeskused, et nihutada sissetungijate surve ELi lõunapiirilt Musta Mandri põhjariikidesse.

Mõte, mis näib Euroopa liidritele paljutõotav, sest lubab neil säilitada migrantide probleemiga tegeldes viisaka näo ja puhtad käed, paistab taas silma lühinägelikkusega. Kokkuvõttes võib see mõte – Tajani öeldut kasutades – Euroopat hukutada ähvardavate Aafrika migrantide survet Euroopale üksnes tugevdada.

Paljutõotavad sortimiskeskused võivad migrantide survet Euroopale üksnes tugevdada.

Esiteks, kahtlemata hakkavad sortimiskeskused muutuma kogu Aafrika tõmbekeskusteks. Sinna on palju kergem jõuda kui Itaalia või Kreeka lõunarannikule, sest üks oluline, kulukaim ja ohtlikem osa teekonnast, paadireis üle Vahemere, jääb ju ära. Selle eest, loodavad küllap miljonid, et merereis tuleb ohutu ja odav, hakkab hoolt kandma Euroopa.

Teiseks, kui Euroopa loob Aafrikasse sortimiskeskused, muutuvad sinna koonduvad miljonid migrandid otseselt Euroopa probleemiks juba väljaspool Euroopat. Euroopa on sunnitud nendega tegelema nii moraalselt kui ka materiaalselt, sest ei saa loota, et meeletud massid jäävad tõmbekeskuste niigi vaeste asukohariikide toita, katta ja kasida.

Kolmandaks, isegi kui sortimiskeskuste ülesanne on eraldada lihtlabased majandusmigrandid pagulastest ja sõjapõgenikest, ei tee see asja lihtsamaks. Aafrikas on ainuüksi 15 riiki, kus käib sõjategevus või leiavad aset mastaapsed relvastatud konfliktid, rääkimata noist miljoneist, kes klassifitseeruks kogu mandril pagulaseks.

Ja neljandaks, kuna tõmbekeskusteks saanud sortimiskeskustes hakkaks inimeste sortimine käima lihtsalt üle jõu, jääks alles ka senine inimkaubandus üle Vahemere. Pigem saaks see isegi hoogu juurde.